Roll on oodatud käitumismuster. Mis võivad olla ostusituatsioonilisteks mõjuriteks? Ostusituatsioonilisteks mõjuriteks võivad olla näiteks: toote tähtsus, toote vajadus, toote kulukus, info puudumine toote kohta, tootega kaasnevad riskid (vale otsus) ja toote potensiaalne tulu. Mis on motiiv? Motiiv on sellise tugevusega stiimul, mis paneb inimese tegutsema. Motiiv on teo sooritamise tegelik põhjus. Motiivid erinevad teineteisest vajaduselt, ilmnemisvormidelt ning selle tegevuse iseloomult (näiteks: töö ja puhkus). Missugused on levinumad motivatsiooniteooriad ja millest nad lähtuvad? Freudi motivatsiooniteooria - lähtub alateadvusest. Inimesed ei mõtle kauba vajalikkusele. Ostetakse eelneva kogemuse põhjal. Näiteks: iPhone ostmine - inimesed on nõus ostma suure raha eest uue iPhone mudeli mõtlemata sellele, kas tal ka tegelikult midagi sellist vaja läheb. Ostetakse ka siis kui vanem mudel on veel väga töökorras
Seega on inimese motivatsioonisfääril loomade motivatsioonisfääriga võrreldes kvaldes kvalitatiivselt erinev iseloom. MOTIIV Motiiv on tunnetatud vajadus.Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse-motivatsiooni,motiiv aga konkretiseerib selle.See on arusaamine vajadusest,tegevusest selle rahuldamisel,eesmärkidest,mis viivad vajaduse rahuldamisele.Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud,olemasolevassenaktiivsusse.Motiivid erinevad üksteisest juhtiva vajaduse poolest,ilmnemisvormidelt,üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult ,milles nad esinevad.Tegevust mõjutab tavaliselt üheaegselt palju motiive-nii teadlikke kui ebateadlikke. MOTIVATSIOONISEISUNDID Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. HOIAKUD JA SÄTTUMUSED HOIAK on püsiv,stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil
Motiiv on tunnetatud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusesse. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile endale ega ole ilma põhjaliku uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa meis tekkinud motiive on sellelaadsed. Motiivid erinevad üksteisest juhtiva vajaduse poolest, ilmnemisvormidelt , üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult , milles nad esinevad. Tegevust mõjutab tavaliselt üheaegselt palju motiive-nii teadlikke kui ebateadlikke. Reageeringud konfliktsituatsioonides: 1. Agressioon- s.o reaalne või sümbioolne rünnak takistusele või takistuseks olevale isikule; 2. Probleemi ratisonaalne lahendamine- s.o barjääri ületamine; 3.asenduseesmärgi loomine või leidmine see on sublimatsioon; 4
Motiiv on tunnetatud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusesse. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile endale ega ole ilma põhjaliku uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa meis tekkinud motiive on sellelaadsed. Motiivid erinevad üksteisest juhtiva vajaduse poolest, ilmnemisvormidelt , üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult , milles nad esinevad. Tegevust mõjutab tavaliselt üheaegselt palju motiive-nii teadlikke kui ebateadlikke. 21 Reageeringud konfliktsituatsioonides: 1. Agressioon- s.o reaalne või sümbioolne rünnak takistusele või takistuseks olevale isikule; 2. Probleemi ratisonaalne lahendamine- s.o barjääri ületamine; 3.asenduseesmärgi loomine või leidmine see on sublimatsioon; 4
Motiiv on tunnetatud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse – motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusesse. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile endale ega ole ilma põhjaliku uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa meis tekkinud motiive on sellelaadsed. Motiivid erinevad üksteisest juhtiva vajaduse poolest, ilmnemisvormidelt , üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult , milles nad esinevad. Tegevust mõjutab tavaliselt üheaegselt palju motiive-nii teadlikke kui ebateadlikke. Reageeringud konfliktsituatsioonides: 1. Agressioon- s.o reaalne või sümbioolne rünnak takistusele või takistuseks olevale isikule; 2. Probleemi ratisonaalne lahendamine- s.o barjääri ületamine; 3.asenduseesmärgi loomine või leidmine – see on sublimatsioon; 4
MOTIIV Motiiv on tunnetatud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile, mis esineb alguses psüühilises plaanis. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusesse. Motiivid teadvuse osavõtu järgi: a. teadlikud b. ebateadlikud motiivid Motiivid erinevad 1 teisest juhtiva vajaduse poolest, ilmnemisvormidelt, üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult, milles nad esinevad. Tegevust mõjutab tavaliselt üheaegselt palju motiive nii teadlike kui ebateadlikke. Aktuaalselt toimivate motiivide paljasusest kujuneb motiivide võitluse ja konfliktide kaudu välja üks nn juhtmotiiv või siis mõned peamised, mis on otsustava mõjuga konkreetsele käitumisele. Mõjusaimad on need motiivid, millel on isiksusele suur emotsionaalne tähendus.
annaabi.ee 
