Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ilmnegi" - 5 õppematerjali

Kodutuhkru sagedasemad haigused referaat
11
docx

Kodutuhkru sagedasemad haigused referaat

6 11 Mis see on? Insulinoom ehk kõhunäärme kasvaja on tavaliseim neoplastiline haigus, mis esineb sagedamini keskealistel ning vanematel kodutuhkrutel. (Fix, Harms, 1990) 12 Tekkepõhjused Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis langetab veresuhkru taset. Insulinoom ehk kõhunäärme kasvaja toodab väga suurtes kogustes insuliini, mille tagajärjel veresuhkur langeb ohtlikult madalale tasemele ning isend haigestub. (Brown, 1998) 13 Sümptomid Osa kodutuhkrutel ei ilmnegi sümptomeid ent teistel esineb letargia ning nõrkus, liigne süljevoolus, põhjendamatu kaalulangus ja vahel ka krambid.(Long Beach Animal Hospital, 2012) 14 Ravi Tõhusaim ravi on lõikus, kus eemaldatakse kasvajad. Veterinaar peaks operatsiooni ajal kontrollima ka neerupealiseid, kuna neerupealiste kasvaja võib esineda samal ajal. Pärast lõikust peaks kontrollima regulaarselt veresuhkru taset. (McLeod, 2012) 15 Lümfoom

Kategooriata → Zooloogia
14 allalaadimist
Sotsiaalpedagoogika
15
docx

Sotsiaalpedagoogika

Sageli on kool, lasteaed, huvi- ja noortekeskus kohaks, kus ilmnevad lapse sotsiaalsed probleemid. Põhjuseks on see, et nendes ausutustes kehtivad kindlad käitumisreeglid ja ühes koos on väga erineva taustaga ja käitumisharjumustega noori ja lapsi. Samuti on põhjuseks ka see, et koolis, lasteaias ja huvi- ning noortekeskuses töötavad spetsialistid, kes märkavad erinevaid probleeme lastega. Kodus on laps oma harjumuspärases keskkonnas ning paljud sotsiaalsed probleemid ei ilmnegi, neid märgatakse alles lasteaias või koolis, kus laps peab mahtuma ühiskonna raamidesse. Laste ja noorte asutustes tekkinud sotsiaalsed probleemid mõjutavad õpilasi, õpetajaid, noorsootöötajaid ja lapsevanemaid. Koolis kulutab õpetaja sotsiaalsete probleemide lahendamisele väärtusliku aega õppetundides. Õpetaja peab vähese aja jooksul täitma õppekava ja samal ajal tegelema probleemidega. Õpetajal on palju rolle, ema, sotsiaaltöötaja, arst, sõber, politseinik ja palju muud

Pedagoogika → Sotsiaalpedagoogika
174 allalaadimist
Mullateaduste eksami kordamise materjal
12
doc

Mullateaduste eksami kordamise materjal

Saaremaal). Kõige levinumad mullad on rähkmullad. Rähkmullad jaotatakse: a. Väga õhukesed (K') ­ Kõige põuakartlikumad ja vähem viljakamad rähkmullad b. Õhukesed (K'') c. Keskmise sügavusega (K''') d. Sügavad (K'''') 3) Gleistunud karbonaatsed mullad: a. Gleistunud paepealsed mullad (Khg) ­ Sageli välised morfoloogilised tunnused ei ilmnegi b. Gleistunud rähksed mullad (Kg) Liigniiskus on põhjustatud pealevalguvatest pinnavetest või põhjaveest pinnale tõusvatest kapillaarvöödetest. II Leostunud muldade tüüp (K0) ­ Eesti viljakaimad mullad, mis on kujunenud välja karbonaatsel lähtekivimil. Kihisemine on neis muldades sügavamal kui 30 cm, kuid kindlasti mullaprofiilis esineb. Need on välja kujunenud kas siis savistumise, lessiveerumise või siis nendega kaasneva gleistumise tulemusena

Maateadus → Mullateaduse alused
55 allalaadimist
Mullateaduse alused
15
doc

Mullateaduse alused

Saaremaal). Kõige levinumad mullad on rähkmullad. Rähkmullad jaotatakse: a. Väga õhukesed (K') ­ Kõige põuakartlikumad ja vähem viljakamad rähkmullad b. Õhukesed (K'') c. Keskmise sügavusega (K''') d. Sügavad (K'''') 3) Gleistunud karbonaatsed mullad: a. Gleistunud paepealsed mullad (Khg) ­ Sageli välised morfoloogilised tunnused ei ilmnegi b. Gleistunud rähksed mullad (Kg) Liigniiskus on põhjustatud pealevalguvatest pinnavetest või põhjaveest pinnale tõusvatest kapillaarvöödetest. II Leostunud muldade tüüp (K0) ­ Eesti viljakaimad mullad, mis on kujunenud välja karbonaatsel lähtekivimil. Kihisemine on neis muldades sügavamal kui 30 cm, kuid kindlasti mullaprofiilis esineb. Need on välja kujunenud kas siis savistumise, lessiveerumise või siis nendega kaasneva gleistumise tulemusena

Maateadus → Mullateaduse alused
53 allalaadimist
ONOMASTIKA ARVESTUS
36
docx

ONOMASTIKA ARVESTUS

mõnikümmend, mida kasutati ka valdavalt. Kanoonilisi nimesid pidi kasutama kuni oktoobrirevolutsioonini, mil see polnud enam kohustuslik. 1920ndatel eksperimenteerisid paljud venelased nimedega, nt Vladimir+Lenin=Vladlen, Pjatšvet (st viisaastak nelja aastaga). Revolutsiooniaegne nimemood taandus hiljem. Tänapäeval kasutatakse euroopalikumaid nimesid, eriti torkab see silma eestivenelaste seas, kus keeleline kuuluvus ei ilmnegi. Vene eesnimedele on omane deminutiivid (hellitusnimed), nt Ivan = Vanja, Vanjuk, Ivaš, Ivaška. Endised Nõukogude maad võtsid Nõukogude-aegse nimemalli üle ja pole seda mõnel pool tänaseni muutnud.  7. Eestlaste isikunimede (ees-, perekonnanimede jm) kujunemine, kronoloogilised kihid. Eesti isikunimede uurimine.  Algul olid ainult üksiknimed (hiljem lisanimed, perekonnanimed). Perekonnanimede teke polegi hästi teada, saab ainult oletada

Filoloogia → Foneetika
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun