Muutused keskajal Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana, kuid Taani valdusesse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Maa jaotati neljaks osaks, Taani alad, Saare-Lääne piiskopkond, Ordu alad, Tartu piiskopkond, mida juhtisid maaisandad. Tähtsamaks võimukandjaks oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halvenes. Algselt need kes võtsid ristiusu vastu, kuulutati vabadeks ja neile jäi maaomand. Kaubandus ja meresõit jäeti linnlaste hooleks. Maarahvale oli see tähtsaks osaks nende teenistusest. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid endiseks. Põhiliseks koormiseks oli kümnis, algul tasuti seda vilja, kuid hiljem ka muudes saakides. Linnade arenedes läks see üle raharendile. Maksude kergemaks variandiks oli hinnus e kindlaksmääramata naturaalmaks. Mõisade juurde tulemisena tekkis teotöö, mida algul oli ainult paar päeva aastas, kuid järk järgult aga rohkem. ...
Koolis õpetati ka ristiusku siis hakkasid eestlased üha rohkem uskuma põrgu ja taevasse (hakkasid tekkima nõiad ja kuradid). Eesti keskaegsed muutused põhinesid enamasti linnade kujunemisel, käsitöö ja kaubanduse arenemisel ning talupoegade elu muutustel. Linnadest said keskused, mis juhtisid maaelu ja riiki. Kaubandusega kaasnes tervailja kasvatus ja talupoegade raske eluolu ning töö. Samuti arenes ka kultuur ja haridus, levis rohkem ilmlikku õpetust ja usku levitati eesti keeles,kuna tekkisid eesti keelsed trükid.Peale seda hakkas Eestis inimestel elu rakemaks minema kuna tekkis pärisorjus kus laksid kaduma lihtrahva õigused. Pärisorjuse kaotati alles 19. sajandil .
on igavene. Sellepärast siis, et igavese mõistuse täiuses seisab õndsus, peab inimene oma mõistust arendama, täiendama, ja sellepärast ei jätku ka Petersonil tühjade moekommete õppimiseks aega. Ta peab ,,tarkust õppima". Individuaalse ,,mina" surematuse küsimuses on Peterson sel arvamisel, et inimese vaim on surematu, igavene. See igavene vaim elab, pannes oma maised ihupaelad hauda varjule, taevas suure jumala juures. Kuigi Petersoni ajal ,,kõike ilmlikku juttu ja kõnet peeti lori asjaks" (K. A. Hermann) ja ,,... taeva ja põrgu võtmed olid ikka pastorite käes, kes oma karja peale ses sihis (vaimulikkuse poole) mõju avaldasid", nagu G. Suits seda iseloomustab (Sihid ja vaated), siiski ei alistu Peterson sellele ajavaimule. Tema suhe kirikusse ja selle traditsioonidesse on koguni teistsugune, kui teiste tolleaegsete juhtivat osa etendavate kirjameeste omad. Kuigi ta
Suurtüki tule vastu ehitati müürid paksemaks, aga varsti tuli neid hakata varjama muldvalli taha. Hakati ehitama tugevasti eenduvaid torne. Tallinna kaitsesüsteemis omandasid erilise tõhususe võimsad suurtükitornid Kiek in de Kök ja Paks Margareta. Võimas ordulinnus oli Viljandis. Ainsana oma põhiliselt keskaegsed vormid säilitanud konvendihoone on Kuressaares. Tallinnas on rikkalikult säilinud ka keskaegset ilmlikku ehituskunsti. Hilisemad ümberehitused on muutnud paljude majade välimust, kuid vaatamata sellele on vanalinn säilitanud mitte ainult keskaegse tänavavõrgustiku, vaid ka enamiku kinnistute piirid ja ehitusmahud. Mitmes vanalinna hoones on põhijoontes säilinud ka keskaegne ruumijaotus. Elamu tähtsaim ruum oli koda, mis oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehele. Kojast läks trepp ülemistele korrustele, kus paiknesid peamiselt laoruumid. Laiemate ruumide katmisel
» «Kurat!» ütles d'Artagnan. «Kuulake,» lausus Aramis tagasihoidliku ilmega, mis ei olnud siiski päris vaba teatavast silmakirjalikkusest. «Teie, kes leinate, kastes silmavette aegu, mis möödas, ja päevi, mis tulemas veel, -- kõik teie ahastus lõpeb ja rahu saab meel, kui oma pisarad toote Jumala ette teie, kes leinate.» D'Artagnan ja küree olid vaimustatud. Jesuiit jäi oma arvamuse juurde. 4Sa tunned kahetsust kuradi pärast (ladina k.). «Hoiduge segamast ilmlikku maitset teoloogilise . stiiliga. Mis ütleb selle kohta Püha Augustinus? Severus sit clericorum sermo.» * «Jah, jutlus olgu selge,» ütles küree. «Teie väitekiri meeldib daamidele,» ruttas jesuiit kiiresti lisama, nähes, et tema akoluut oli teda valesti mõistnud, «sel on kahtlemata niisama suur edu nagu mõnel härra Patru kaitsekõnel.» «Andku jumal!» hüüdis Aramis vaimustusehoos. «Näete nüüd!» hüüdis jesuiit. «Maine ilm kõneleb teis veel kõva häälega, altissima
annaabi.ee 
