See sundis otsima uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. o Mille poolest olid erilised tsistertslaste kloostrid? Ordu lähtus benediktuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Pikema aja jooksul said kloostritest suured majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist. Kuna tööd oli järjest rohkem, käis munkadel üle jõu ja kloostritesse võeti ilmikvendi, kes võtsid tööd enda peale. o Kus tegutsesid kerjusmungaordud? Peamiselt linnades keset pulbitsevat elu, kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele. o Millised eesmärgid olid frantsisklastel, millised dominiiklastel? Frantsisklastel: Idealiseerisid kasisust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. dominiiklastel: Vähenõudlikus lihtsus. o Selgita mõisteid: kirik, klooster, vaimulikud ordud, ketserlus, inkvisatsioon, ristisõjad.
ül oli jutlustada õige usu füüsilist tööd. Kloostrid rajati Tuntud kui hallid vennad v kasuks, kandsid musta. Panid asustamata paikadesse, kus väiksemad vennad oma rõhku haridusele. Nende hariti maid ja ehitati alandlikkuse poolsest. Nad seast võrsus mitu õpetlast, nt kloostrihooneid. Kandsid hakkasid rõhku pöörama teoloog Aquino Thomas valget puhtus ja rikkumatus. haridusele. Tööle võeti ilmikvendi. Kuulsaim tsistertslane Bernard Clairvaux. Jumala armu vahendasid veel elavad inimesed, kelle elus v surmas ilmnes pühadus. Tugev usk oli neile jõudu andnud vagaks eluks, kannatusteks, märtrisurmadeks. Neis nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid, lootes, et nad aitavad pääseda taevariiki. Nt Kristuse ema neitsi Maarja e Jumalaema. Pühakuks kuulutamine kanoniseerimine. Pühakutega seostuvad esemed reliikviad. Nende ja pühakute matmispaikadesse tehti palverännakuid.
habemeajamise eest.Jälgis ka et magamisruumide aknad oleksid alati klaasitud ja parandatud. · sakristaan e. käärkambriteenindaja Valvas kiriku järele ja hoolitses selle sisustuse eest. Üks põhiülesandeid oli kelli helistada ja seda ka teistele õpetada.Tema vastutusel olid käärkambris hoitavad missarõivad, kiriku kaunistused ja valgusti. (Tamm, 2002: 15-16) Lisaks oli igas kloostris suur hulk ilmikvendi ja enamik hilisemaid kloostriordusid kasutas ka eraldi tasustavaid käsitöölisi-ilmikvendi ja ilmikteenreid, kes tegid lihtsamaid igapäevatöid. 9 3. PIRITA KLOOSTER 3.1. Keskaegse Pirita kloostri kirjeldus Birgitiinide ordut iseloomustab austav suhtumine kõigisse inimestesse, nende usutunnistusest sõltumata. Püha Birgitta ja tema loodud ordu teeneid Euroopa kristlaste ühendamisel on
katoliku usu tugevdamine.Tallinnasse asusid dominiiklased 1229, Tartusse 1300, mõnevõrra hiljem ka Narva. Dominiiklased oskasid hästi eesti keelt ning olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed. # Frantsiskaanid kuulutasid rahvale apostliku vaesus, askees, ligimesearmastuse.Eestis olid frantsisklaste kloostrid Tartus, Keskaeg Rakveres ja Viljandis. # Tsistertslastel kujunes välja süsteem harimiseks (ehk konversi süsteem), milleks kasutasid ilmikvendi ehk konverse. Inimene, kes ei olnud kirjaoskaja, kel ei olnud võimalik kunagi saada mungaks, võis saada ilmikvennaks ja teha kloostris tööd. Tsisterlased arendasid põlluharimist ning aiandust rahva seas.Tsistertslaste nunnakloostrid olid: Tallinnas (Naistsisterlaste Mihkli klooster), Tartus (Tartu Püha Katariina klooster) ja Lihulas (Lihula klooster). Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma
tööd.Tsistertslased rajasid kloostreid, et ilmnaelust eemale tõmbuda, nad harisid oma kätega maad ja ehitasid kloostrihooneid. (eestisse rajasid Padisele, Harjumaa metsade ja soode piirile). Nii said neist olulised uute maade kasutuselevõtjad ja ehituskunsti arendajad. Nad kandsid valget mungarüüd kui puhtuse ja rikkumatuse märki. Hiljem said kloostritest majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist. Kuna tööd oli sageli liiga plaju, võeti kloostrisse nn ilmikvendi, kes võtsid tööülesandede enda peale. Täieõiguslikel munkadel jäi rohkem aega jumalateenistuste ja palvete jaoks. Kuulsaim tsistertslane oli Bernard Clairvaux(1090-1153), kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. Ta edendas tsistertslase kloostrielu, õhutas ristiretki Pühale Maale. Frantsisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Assisi linnast Põhja-Itaalias. Franciscuse eesmärk polnud uue ordu asutamine, kuid ta võitis endale palju pooldajaid ja
Ilmikvennad kandsid üleni tumedaid riideid. Ilmikvennad olid ,,poolmungad", kes elasid küll ranget elu, kuid palvusi ja vaimset tegevust oli palju vähem. Just ilmikvennad juhtisid kloostri majanduslikku külge ja nad olid osavad meistrid kõikidel tööaladel, eriti ehitajad ja kiviraidurid. Füüsiline töö oli aga nõutav ka munkadele, mistõttu tsistertslasi kutsuti ka põllumunkadeks. Kloostrites elas nii vaimulikke kui ka ilmikvendi, kuid neile olid eraldi ruumid ning munkade jumalateenistused ja ilmikvendade palvused toimusid eraldi. Reeglina olid ilmikvendade ruumid kloostrihoonete kompleksi (klausuuri) läänetiivas. /Tamm, lk 39/ Tsistertslastel olid ka nunnakloostrid. Tsistertslaste vaimulikud vennad Tsistertslaste sisekord nõudis kloostrikeskuste rajamist kaugetesse mahajäetud paikadesse, eemale linnadest ja suurtest teedest. Kuna nad liha ei söönud, siis pidid nad elama vee (jõgede, allikate)
annaabi.ee 
