Reformatsioon Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn. refomeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Reformatsiooni põhjused: Ei meeldinud kiriku ilmeksimatus Paavsti ja kiriku autoriteedi langemine Humanismi ja renessansi ideede levik Ilmalikud tahtsid oma võimu laiendada Indulgentside müük Reformatsioon Inglismaal: Alustas Henry VIII 1) Kasutas reformatsiooni oma poliitiliste ja isiklike plaanide teostamiseks 2) Kuulutas end paavstist sõltumatuks ja nimetas end Inglise Kiriku peaks 3) Säilitati paljud katoliiklaste traditsioonid
tugev. Juhtiv riik hispaania. Vr: 1. katoliku kiriku enda reformimine. Sellega tegeles Trento kirikukogu. 154563: 1. indulgentsid keelati, keelati ka nendest kirjutmine. Kanti keelatud raamatute nimekirja. 2. vaimulikud peavad kinni pidama tsölibaadist. 3. keelati olukord, et inimene korraga mitmes vaimulikametis. 4. keelati see, et vaimult viibib oma piirkonnast eemal. 5. kinnitati paavsti ilmeksimatus, 6. kõik protestandid kuulutati ketseriteks, nendega asus võitlema inkvisitsioon. 2. 1540 kinnits paavst mungaordu Societas Jesu, Jesuiitide ordu, põhikirja. Rajaja ingatius loyola. Ordu ainuem: ketserite ja paganate pööramine, pidi kõigi vahenditeda tooma kasu kato kirikule, pidi valmis olema sooritama pattu, kui katoliku krikule on see kasulik. Pihisaladus suht puudub. Liikmed üritasid saada tulevaste kuningate kasvatavajateks ja
Tekkis 2 seisukohta: 1. paavstivõimu piiramine 2. mitte mingeid järeleandmisi protestantlusele Peale jäi otsus mitte anda järele protestantidele. Selle asemel toodi sisse muudatusi katoliku kiriku korraldusse: · Indulgentside müügi lõpetamine (1559) Kõik indulgentse sisaldavad raamatud lisati keelatud raamatute nimekirja. Laiemas mõttes keelati kõik, mis katoliku kirikut kritiseerisid, kuid kõike ei suudetud siiski hävitada. · ,,Paavst ei eksi" Kinnitati paavsti ilmeksimatus. Kui paavst oli eksimatu, oli ta ka kirikukogust tähtsam ja võis seega nende otsuseid muuta. · ,,Kõik protestandid on ketserid" Inkvisitsioonikohus pidi reformatsiooni vastu võitlema. · Jesuiitide ordu 1540ndatel tekkis jesuiitide ordu uus vaimulik ordu. Looja oli Ignatius Loyola. Ta nägu pühakuid oma nägemustes ja tahtis katoliku kirikut teenida elu lõpuni, et ise ka pühakuks saada. Ta läks Palestiinasse misjonäriks, kuid tulutult. Ta omandas
koolitusega tegelev ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu. Trento kirikukogu otsused oli ligi 20 aastat koos. Eesmärk oli katolik kirik kokkuvõtta pärast reformatsiooni. Esialgu on kirikukogu nõus sõlmima kompromisse/lepinguid protestantidega. Üldine eesmärk on ennast selgelt piiritleda, mitte mingeid järeleandmisi protestantidele, kinnitatakse seitse sakramenti ja paavsti 16 ilmeksimatus, piiblitõlke ainuõigus kirikul. Kokkuvõttes taastas Trento kirikukogu katoliku kiriku kõikuma löönud ühtsuse ning aitas kiiremini ületada reformatsioonist tingitud kriisi. Jesuiitide osa vastureformatsioonis Eriline koht oli jesuiitide ordul 1540. aastail. Loojaks on I. Loyola. Nende rajatud ülikoolid on väga tugeva tasemega. Tõusevad
valida piiskoppe, jagada ja ühendada piiskopkondi, valisejad peavad Rooma paavsti jalga suudlema (zestidel juriidiline jõud, loovad õiguslikusideme), võib keisrit tagandada, oikumeeniline kontsiil peab olema tema poolt heakskiidetud, otsustab tekstide kanoonilisuse üle, paavsti ei saa süüdistada ega tema üle kohutmõista, Rooma kirik pole kunagi eksinud ega eksi ka, Rooma kiriku vastane pole katoliiklane (ei saa lunastatud). Paavsti ilmeksimatus ei laiene igapäeva ellu, paavstid pole seda sätet kasutanud. Investituuri tüli paavsti ja keisri vahel. Paavst nõudis õigust Saksa piiskoppi ametisse nimetada. Kuninga ametnikke nimetab paavst. Heinrich IV lasi kokku kutsuda Saksa keisrisriigi sinodi ja lasi paavsti tagandada. Paavst surbendeeris ehk tagandas keisri ja piiskopid, Heinrich IV kirikuvande alla ja ta alluvad vabastati vandest. Vürstid kohustasid kuningat ühe aasta jooksul kirikuvande alt vabanema.
annaabi.ee 
