....................................................................................................7 1.4. Villem Kapp................................................................................................................8 1.5. Eugen Kapp...............................................................................................................10 2. Suure-Jaani muusikafestival.............................................................................................13 3. Ilmatari selts.....................................................................................................................14 4. Heliloojate Kappide memoriaalmuuseum........................................................................16 5. Küsitluse tulemused..........................................................................................................17 1. Teadlikus Kappidest.........................................................................................................
Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ilmatari Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level
Joosep Kapp 12. mai 1833 20. veebruar 1894 185053 Valga seminar 185394 köster ja kihelkonnakooli õpetaja · Eesti Kirjameeste Seltsi asutaja ja juhatuse liige · Eesti Aleksandrikooli Peakomitee Liige · Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi president Suure-Jaanis: 1853. a-st - köstri-kooliõpetaja Petschi abiline 1857. a-st - kihelkonna kantor ja kihelkonnakooli juhataja Oli laulukoori, pasunakoori ja näiteringi asutamise eestvedajaks 1871 - pasunakoor, 1887 - "Ilmatari" selts, mille auesimeheks oli Mart Saar 28. september 1882 28. oktoober 1963 Lõpetas 1908. a Peterburi Konservatooriumi oreli ja 1911. a kompositsiooni erialalTöötas Tartus ja Tallinnas pedagoogi ja interpreedina 192829 "Muusikalehe" vastutav toimetaja 194456 Eesti Riikliku Konservatooriumi kompositsioonieriala professor Elas 193243 Suure-Jaani lähedal Hüpassaares (Hoones asub tänapäeval Mart Saare majamuuseum) Looming:
1833-20.02.1894 • Suure-Jaani kihelkonnakooli õpetaja ja organist. • Asutas Suure-Jaanis meeskoori ja pasunakoori. • Pani 1887. aastal aluse lauluseltsile "Ilmatar” • Oli Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Õppimine • Koos klaverimänguga õpetas isa talle ka orelit. Suurt mõju avaldasid Arturile isa poolt asutatud Suure-Jaani lauluseltsi "Ilmatar" muusikaõhtud, kus esines ka "Ilmatari" segakoor. • Olles kõigest 11-aastane esines ta juba solistina mängides orelipartiid Händeli ”Halleluuja” oratooriumist ”Messias”. • Määravaks tema edaspidises saatuses kujunes Miina Härma orelikontsert Suure- Jaani kirikus augustis 1891. Kui Miina Härma oli kuulnud noore Kapi orelimängu, soovitas ta isale kindlasti saata poiss õppima Peterburi Konservatooriumi. • Samal aastal asuski Artur Kapp koos isaga teele Peterburi poole, kus elas tema onu
Selle ümbruses moodustab maapind loomuliku kaitsepositsiooni ning läti punased kütid olid valinud selle joone uljaste vabastajate tõrjumiseks. Edasi kuni linnani laius tollal lage mõisapõld, mille jõepoolsesse külge oli asutud rajama parki. Rongidelt maha hüpanud Kuperjanovi pataljon ja soomusrongide endi dessantüksused ründasid lätlasi ägedalt, murdsid vastupanu ja tungisid pagejate kannul linna. Olen muuseas sellel väljal üles kasvanud, kuid veidi kõrval, Ilmatari tänavas, kust lahing ilmselt otse üle ei käinud. Dessantüksused läksid ühelt poolt, soomusrongid teiselt poolt. Tartu raudteejaamas langes Eesti vägede kätte rikkalik sõjasaak mitusada vagunit, kolm vedurit ja hulgaliselt laskemoona. See oli Vabadussõja vaimus: kes tahtis Eesti eest sõdida, pidi kõigepealt vaenlase käest endale püssi ning padrunid võtma. Väike liialdus muidugi, aga... Võit tõi ka masendust. Kommunistid olid 19 vangistatut, enamasti auväärsed Tartu
Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus õppisid paljud tulevased vallakooliõpetajad, peeti üheks paremaks kihelkonnakooliks Eestis. 6 Kooli kaua-aegseks juhendajaks oli olnud tuntud koolimees ja mitmekülgne rahvusliku liikumise tegelane Joosep Kapp. Ta tegutses kohapeal organistina. J. Kapi algatusel loodi Suure-Jaanis laulu- ja pasunakoor ning hakati lavastama näitemänge. 1887. a. asutati kohapeal "Ilmatari" selts, mille eesmärgiks vastavalt põhikirjale oli "...mitmehäälelist laulu ja mängu edendada ja harida ja sellega ühes ka seltskondlikku elu kõrgemale järjele tõsta." Seltsi muusikaliste ürituste peamiseks juhiks oli J. Kapp. Seda kuidas seal töötati püüavad iseloomustada järgnevad read: "Vaimustus oli suur. Harjutati ööd läbi. Kui hääled väsisid, seletas juhataja muusika suurmeistrite elust ja loomingust. Bach, Händel, Haydn, Mozart,
kolkapatrioot. Kuidas on teie suhted Suure-Jaaniga? Suhted on head. Pean end natukene ka suurejaanilaseks. Juba sellepärast, et mu vennad Peeter ja Hendrik olid suurejaanilased, aga ka mu head sõbrad Artur Kapp, Mart Saar, Villem Kapp ja Julius Vaks. Neist kolm olid konservatooriumi õppejõud, Villem Kapp siis veel üliõpilane. Juba sajandi algusaastail, kui õppisin Mart Saarega koos Peterburi konservatooriumis -- mina trompetit, tema orelit, esinesime sageli Suure-Jaani kirikus ja "Ilmatari" piduõhtutel. Saarega on mul veel teist laadigi suhted. Meie abikaasad on õed, minul Alma, temal Eliise. Külastasin vahetevahel heliloojat ka Hüpassaares, siis ka Kappe Suure-Jaanis. 1943. aastal, kui olin veel Tallinna konservatooriumi direktor, evakueerisime kooli Suure-Jaani lähistele Lahmuse mõisa. Järgmise aasta kevadel toimus sealse pargi põlispuude all konservatooriumi pidulik lõpuaktus ja diplomite kätteandmine. Lõpetajate hulgas oli ka Villem Kapp
annaabi.ee 
