ju selle tunni saasta veel kord silmade eest läbi laskma. Samas jälle tegelikult on see kõik täiesti suva. Kui Oliveril on masin, mis viiesajaseid rulli keerab ja mutiauku topib, nii kolmteist tükki sekundis, siis on see tema asi. Ja korvpalli vaatan ma Kalev Spordist suurima mõnuga, muud sporti kah. Kui Jan, Andrus, Ingomar ja teised on nõus võtteplatsil lolli mängima, siis veel kord lolli mängima ja selle ilmarahva ette panema, et ise hunnik viiesajaseid taskusse panna, siis on mul ju ainult hea meel: nende lapsed saavad ilusamaid mänguasju ja nad ise vinoteegis paremat veini osta. Andku aga hagu, ega mina ei pea seda enam kunagi vaatama. Raha ja aeg on ainukesed märksõnad, mis seda vaadates silma ette tulevad. Rahast on savi, see ei saa iialgi maailmast otsa ja üldiselt on nii, et inimene võib oma rahaga seaduse piires ükskõik mida ette võtta.
Kindlasti pakkus kutsuja viina ja kuna käidi kutsumas kolm korda on öeldud, et kutsumisele kulus viina hulga rohkem kui pulmas. Hiljem ei olnud kutsujateks enam mitte pruut ja peigmees ise, vaid hoopis nende vanemad. Laulatus oli vanasti pulmadega nõrgalt seotud. Kuigi just kiriklik laulatus kinnitas ametlikult abielu, võeti seda kui paratamatut asjaajamist. Tavaliselt toimus laulatus nädal või paar enne pulmi, vahel ka hiljem. Laulatus ei käinud pulmakommete hulka. Ilmarahva ees sai pruudist noorik alles siis, kui talle pulmas tanu pähe pandi. Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunesid peiu koju, mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu tõi kaasa leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. Seegi oli ühise abistamise vorme. Tavaline talu poleks suutnudki mitmepäevaseid pulmi pidada. Pulmakoti viimine püsis kaua elavas traditsioonis ja jääb elama ja elab praegugi.
Pruut pidi ka kosjade ja pulmade vahel külastama peiukodu, kus ta igapäevaste töödega pererahvast aitama ning oma töökust välja näitama pidi. Kui pruut siis lohakaks ja laisaks osutus, oli võimalik peiul asju veel katki jätta. Pulma kutsuti pruudi ja peigmehe külalised eraldi ja kolm korda. Iga kord pidid kaasas olema viinad, mistõttu öeldi, et kutsumisele läheb rohkem viina kui pulmas. Laulatus oli pulmadega nõrgalt seotud ja see ei käinud pulmakommete juurde. Ilmarahva ees sai pruudist noorik alles siis kui talle pulmas tanu pähe pandi. Vahel toimus laulatus nädal või paar enne pulmi, vahel ka hiljem. Laulatusele tuli vähe rahvast tavaliselt isegi mitte noorte vanemaid. Kohal olid vaid peigmehe poolt isamees ja peiupoiss ning pruudi poolt kaasanaine ja pruuttüdruk. Kirikusse mindi eraldi, tagasi aga koos. Pulm oli inimese elus kõige olulisem sündmus. See tähendas ühest sotsiaalsest rollist teise minekut, eriti naise jaoks
Pulma-eelse perioodi kõige tähtsam ettevõtmine oli veimevaka valmistamine. Pruudi poolt pulmalistele jagatavad kingitused olid veimed ja veemed. Selleks tulid kaasa aitama külatüdrukud ja lähemad sugulased. Pruut käis külas ka viinutamas ehk teisisõnu veimi ja nendeks vajalikku materjali korjama. Pulmapidu ise võis kessta kahest päevast nädalani. Pulma kutsuti pruudi ja peigmehe külalised eraldi. Laulatus ei käinud pulmakommete hulka, ilmarahva ees sai pruudist noorik alles siis, kui talle pulmas tanu pähe pandi. (Meri, 2003: 20) Mõned nendest kommetest on säilinud ka tänaseni, näiteks see, et keegi ei tohi noorpaari vahelt läbi minna nende sõidukist väljumisest kuni altari ette jõudmiseni. Ka altari ees jala peale astumine, et hilisemas elus ohjad oma kätte saada, on tegelikult vana komme. Seevastu räbaldunud särgi selga panemine või paelte lahti jätmine, et sünnitamine tulevikus kergem
Kindlasti pakkus kutsuja viina ja kuna käidi kutsumas kolm korda on öeldud, et kutsumisele kulus viina hulga rohkem kui pulmas. Hiljem ei olnud kutsujateks enam mitte pruut ja peigmees ise, vaid hoopis nende vanemad. Laulatus oli vanasti pulmadega nõrgalt seotud. Kuigi just kiriklik laulatus kinnitas ametlikult abielu, võeti seda kui paratamatut asjaajamist. Tavaliselt toimus laualatus nädal või paar enne pulmi, vahel ka hiljem. Laulatus ei käinud pulmakommete hulka. Ilmarahva ees sai pruudist noorik alles siis, kui talle pulmas tanu pähe pandi. Pulm Pulm oli inimese elu kõige olulisem sündmus, mis tähistas ühest sotsiaalsest rollist teise minekut, eelkõige naise jaoks. Elu kestvus ja järjepidevus olid tagatud vaid pere ja talu heaoluga, mis oli kõige alus. Pulm oli suurim pidu kogu omaaegses külaühiskonnas ja seda tuli tähistada võimalikult suurejooneliselt. Pulma tulid nii kaks suguvõsa kui külarahvas. Pidu võis kesta kuni nädala
annaabi.ee 
