Ka vaaraodel pole siiski leitud erilisi hammaste parandamise jälgi. Diagnostiliselt seostati hammaste hädasid usside ja tõukudega, kes pidavat hammastes kasvama. Kasutati ravipastasid ja lahuseid, kuid hambahaiguste edasist arengut ei osatud veel eriti piirata. - (Grobler; Otter 1995: 10-11) Haiguse põhjused Haiguse põhjusi seostati nii tavaliste nähtuste kui ka üleloomulike jõududega. Tavaliseks põhjuseks peeti riknenud toitu, sooleparasiite, ilmamuutust jne. Herodotose järgi olid egiptlased veendunud, et kõik inimese hädad tulevad ebaõigest toidust. Ta kirjutab: "Oma magu nad puhastavad igas kuus kolm päeva järjest võttes lahtistavaid vahendeid ja säilitavad tervist oksevahendite ning kliistritega." Üleloomulikeks jõududeks olid kurjad vaimud, kes olid haige kehasse elama asunud. Seetõttu kasutati empiirilisel teel saadud ravimeid paralleelselt maagiliste rituaalidega
muuta. Kalju otsa ronimine - meelekindlust ja julgust. Kaljult kukkumine - häda. KALKUN - kadedust ja kiusu, halba kasvatust. Kalkuniliha söömine - pahandust ja rahakahju. KALLAS - takistusi töös, kui pole usin. Kaldal käimine - igavust. KALLISKIVE saama - raha, rikkust ja armastust. Kalliskivide kaotamine - vargust. Kalliskivide ostmine - vaesust. KALMISTU - nõutust ja peataolekut. KALOSSID - töö nõuab ettevaatlikkust. Uued kalossid - uut tööd ja ametit. Kalosside kandmine - ilmamuutust. KAMIN - au, hiilgust ja abieluõnne. KAMM - pahandust ja riidu. Enese kammimine - elu paranemist. Teiste kammimine - tänamatust heateo eest. KANA - näitab tegelikke suhteid. Kana munemas - imelikku juhtumit, millest on palju juttu. Kana haudumas - ammuse lootuse täitumist. Kana koos poegadega - noortele paariminekut, õnnelikku abielu, lapseõnne. Kana ilma poegadeta - perekonna kaotamist ja õnnetust. 12
Vasak kehapool tähendab alateadvust. Parem kehapool tähendab unenäos teadvust. (Fontana, David 127-162: 1994) Abiellumine hoiatab abielu asjus ja tähendab hingelist ühtsust. Aevastamine võib tähendada paremat tervist. Sild sümboliseerib uut eluetappi, rikkust ja rõõmu. Silla sissekukkumine tähendab aga suurt õnnetust. Lendamine tähendab soovide täitumist. Vanemad sümboliseerivad rõõmsat meelt ning rahulikku olekut. Maavärisemine võib tähendada ilmamuutust ja ka elu muutust. 3 Unenägude analüüs Alljärgnevalt annan ülevaate oma uurimustöö tulemustest. Küsitlusest võtsid osa 22 inimest. Need moodustasid 2 gruppi. Esimene grupp koosneb 15-25 aasta vanuselistest inimestest. Teise gruppi moodustavad 30-60 aastased inimesed. Igas gruppis 11 inimest. Küsitlevad olid adekvaatsed ja ausad. 3.1 Kõige sagedamini nähtavad unenäod I grupp II grupp Diagammid näitavad, et noorte unenäod on palju huvitavamad
surmalinnuks. Saarlased kutsusid varest ka nonniks. Nonn tähendab ühteaegu nii varest kui ka hallirüülist nunna. Vareseks sõimati ka naabrimeest, kui tülli mindi. Teisal sõnatud väga saa- matu inimese kohta: ,,Just kui varese vänts, ei kanna kaela" (Palamuse) varesepojad väiksena nõrgad ja abitud. Varese kraaksumist tõlgendati mehenimena Jaak-Jaak. Varese vaakumine tähendas ettekuulutust, üldist ilmamuutust. Rahvauskumusi varesest: 1. Vanad inimesed ikka rääkisid, et vares polegi lind, vaid nõiutud inimene. 2. Läänesaartel keelati varest osatada: kes talle vastu hüüdis, sellele andis lind varese- hamba (topelthamba) või kasvasid osatajal hambad puseriti või kiskus suu kiiva. 3. Varese suust maha kukkunud kondi närimisest arvati koeri hulluks minevat (analoo- gia rongaga) varesed söövad pealenõiutud haigustesse surnud loomade liha. 4
pühendada see mõnele pühakule või Jumalaemale. Mõned pühad allikad ja järved on säilinud tänini, näiteks Venemaa Novogrudka (Svitjazi järv) või Semenovi linnades (Svetlojari järv) ( 1995: 34-39). Komme kummardada allikatele ja ehitada nende äärde ehitisi eksisteeris ka eestlaste esivanematel. Nad uskusid, et eluallikad annavad noorust ja tervist, silmaallikad ravivad silmahaigusi, ilmaallikad soodustavad ilmamuutust (Eisen 1996: 62). Allikad, mis tulid kingu alt, olid Maaema üsast sündinud ning seega pühad, omasid oma allikahinge, kuulsate allikatele ehitati pühamu, hiljem tehti need juba majadeks, kus hoiti ja uuendati allika austamise küünlaid (Heintalu 2006b:17). Jõgede funktsioon eristus allikate omast: tavaliselt ohverdati neile, et oma tahtmist saada (Eisen 1996: 68). Slaavlaste ja vanade eestlaste eelkristlikus mütoloogias oli jõgi hauataguse maailma lahutamatu
annaabi.ee 
