aegade heaks strateegiliseks positsiooniks. Sain teada, et Eesti merekultuur on oma alguse saanud 18. sajandil, kui Eesti läks põhjasõja käigus Vene Impeeriumi koosseisu. See lõi soodsad tingimused rahulikuks meresõiduks ning sadamate väljaarenemiseks. Peeter I mägis suurt rolli Reeveli (Tallinna) merekultuuri arengus, kuna vastavalt tema käsule loodi siin mitmeid sadamaid ning merelisi kaitserajatisi. Muuseumis leidus rohkesti illustratiivset materjali, mis näitas, kuidas nägi välja Pärnu, Paldiski ning Tallinna sadamate plaan 18. sajandi lõpus. Muuseumi teisel korrusel tekitas huvi stend Eestist pärit meresõitjate-maadeavasjtajate kohta. Nendest kõige silmapaistvamate hulka kuulus A. J. von Krusenstern, F.G. von Bellinghausen ning O. von Kotzebue. Kõik nad on sündinud 20. sajandi teisel poolel Eesti aladel, osalesid esimeses vene ümbermaailmses ekspeditsioonis ning
Õpetaja sõnul vastaja ei lugenud maha, vaid kasutas märksõnu. Siis oli see vaid pähe õpitud, jutustamist ei toimunud. Meeldiv tund, positiivne õpetaja hoiak. Tempokas tund. 2.1. Analüüs (palun vastake järgmistele küsimustele ja põhjendage vastuseid) 1. Missugused olid põhilised õppetöö vormid tunnis? Individuaalne, frontaalne 2. Millisel eesmärgil ja kuidas kasutati tunnis näitvahendeid, illustratiivset lisamaterjali? Mida oleks teie arvates olnud veel sobilik kasutada? Tunnis kasutati õpikut, töövihikut, lipikuid ülesannete tegemiseks, arvutist muusikat. Rohkem oleks võinud kasutada lisamaterjale elektriautode kohta: internetist, fotosid ja täiendavaid andmeid. Mängu oleks saanud kasutada. Kuna elektriauto teema on praegu just Eesti ühiskonnas väga aktuaalne, siis oleks saanud seda seostada tänase päevaga.
2 Sissejuhatus Referaadi aluseks on võetud internetist leitud artiklid- mis keskenduvad kunstiteostele Antwerpeni katedraalis. Üldist materjali katedraali ajaloo kohta leidsin erinevatelt internetilehekülgedelt- alustades katedraali kodulehega ja lõpetades wikipediaga. Käsitletud on muu hulgas katedraali ajalugu, arhitektuurilisi aspekte ja kunstiteoseid katedraalis. Referaadis sisaldub ka illustratiivset materjali. 3 1. Ajalugu Antwerpeni katedraal, hollandi keeles Onze-Lieve-Vrouwekathedraal on Belgias, Antwerpeni linnas, asuv rooma katolik kirik. Katedraal on gooti stiilis ja selle arhitektideks olid Jan ja Pieter Appelmans. Kuigi tegu on gooti stiilis katedraaliga, siis on seda renoveeritud ja uuesti sisustatud korduvalt, selle tõttu on mõjutusi ka renessanssist, rokokoost, barokist ja veel mõnestki teisest stiilist
sambakujunduse ja hellenistlikule arhitektuurile omased nähtused. Suures osas ongi Kreeka arhitektuur säilinud just läbi Rooma. Vaatamata tugevatele välistele mõjutustele oli Rooma arhitektuuris rohkelt iseärasusi. Näiteks olid roomlastel kindla ehitusplaaniga elamud ja saunad. Omaette suursaavutusteks võib pidada Rooma veetorustikke. Lisaks võtsid roomlased kasutusele kaared ja võlvid, millel oli nende jaoks küll pigem praktiline eesmärk kuid samas omasid need ka illustratiivset ja sümboolset tähendust. Täielikult hakkasid viimast ülessannet täitma sambad, mis väljendubki selgelt korintose stiilis sammaste näol. Kogu Rooma arhitektuuri võib pidada müsteeriumiks. Lisaks paljudele praktilise eesmärgiga väga omapärastele ehitistele püstitasid roomlased ka propaganda-funktsiooniga vägevaid ehitisi rõhutamaks Rooma, kui impeerimiumikeskuse, vägevust. Taolisteks
suhtes. Fraseologismides nimetatakse inimest tavaliselt välimuse (poriorikas), vaimsete omaduste (tuhajuhan), iseloomu (nõiaella), käitumise (tolaants), päritolu (maamats) või ameti (kirjaneitsi) järgi. Eesti keele kujunemise ajaloost tulenevalt on paljud eesti fraseologismid piiblipäritolu või eeskuju saanud vene ja saksa keelest. Fraseologismid on enamasti humoorika sisuga ning rikastavad inimeste keelt, andes kuulajale illustratiivset materjali. (Õim 2001B; Mäearu 2002) 8 Kirjandus Mäearu, Sirje 2002. Pindejürist prügikastikustini. Oma Keel nr 1, lk 2931. Õim, Asta 2001A. Mööda eesti fraseoloogiamaastikku liikudes. Oma Keel nr 2, lk 1925. Õim, Asta 2001B. Isikunimetustest eesti fraseoloogias. Keel ja Kirjandus nr 8, lk 554562.
annaabi.ee 
