10.2011 Leideni raekoda (1597--1603)) Arhitektuuri põhitunnused · Ordersüsteem · Sümmeetria · Loov arendamine · Väljapürgivus · Rustika · Kõnelev arhitektuur 48 17.10.2011 Interjöör · Väljendusjõulisuse kasv (nii maalikunsti kui ka plastika abil: sambad, nikerdportaalid, kaminad) · Maalingutega asuti ruumi illusoorselt muutma: dramaatiliselt avanev sein · Maalitud tekstiiliimitatsioon · Lae dekoreerimine · Ornament muutub fantaasiaküllaseks · Värvid ebaloomulikult kirkad Michelangelo Biblioteca Laurenziana Firenzes. Trepikoda. Alust. 1523 49 17.10.2011 Palazzo del Te lagi (1526-35) 50 17.10.2011
Alciati ,,Emblematum Liber"(1531) ja Cesare Ripa ,,Iconoloogia" (1593) sealt leidis iga ehitusmeister, kunstnik ja käsitööline õpetlikke allegoorilisi pilte esemetele, seintele või ruumi. Nendega väljendati hoone ja asja funktsiooni ja eesmärke. Manerism ruumikujunduses väljendus ruumi ekspressiivsuse tõstmises, mis saavutati arhitektuurse plastika kui ka maalikunsti vahenditega: sammaste, nikerportaalide, ja kaminatega toodi välisarhitektuur ka siseruumi. Ruume asuti illusoorselt muutma: maalitud Traperiide- riputatud tekstiili imiteerivad maalingud, mida kasutati kas seinapaneelidel või laes. Lagi jagati geomeetriliseks erinevate nurkade arvuga kujunditeks, mille põhja võis katta embleem-maaling ning mida teineteisest eraldasid jõuliselt profileeritud raamistused. 17.saj .maneristlikuks interjööriks võib pidada Peter Paul Rubensi Antwerpeni maja . Maneristlikku ornamenti iseloomustab konstrueeritus ja
Adaptsiooni näited Adaptsioon- ärritajaga kohanemine N: apteegis lõhnaga kohanemine, sõrmuse kandmisega harjumine Taju omadused, selektiivsuse tegurid Taju on püsiv, valiv. Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused. Tajule avaldavad mõju emotsioonid. Selektiivsust mõjutavad elukutse, tervid, vanus, sugu, huvid. Kus kasutatakse illusiooni, kunstivaldkonna näited Moekunst, arhitektuur jm. Näiteks saab sisekujunduses ruumi värvuste abil illusoorselt suuremaks või väiksemaks muuta. Milles seisneb tähelepanu Tähelepanu seisneb keskendumises mingile objektlie, nähtusele või tegevusele Nimeta mäluprotsessid Meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine Too lühimälu ja pikaajalise mälu kohta paar iseloomustavat näidet Lühimälus salvestatakse info ajutiselt, unustamist põhjustab uue info lisandumine. Info kättesaamine kiire. Pikaajalises mälus võib info säilida kaua, mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem.
Jean- Claude Risset, Roger Shepard LIGETI 9.etüüd "Vertige" (pr k peapööritus)-kasutanud lõpmatu laskuva helirea paradoksi. tema etüüdid eeskätt ülesanded heliloojale, kirj endale komp tehnilisi harjutusi. Legatos pidev voogamine, taktijoonteta, kõik noodid võrdsed, kasutab ära nii madalaimat kui kõrgeimat klahvi. Diana Deutsch-paradoksid: lõpmatult tõusvad/laskuvad helid; helikõrgustega mängimine 1.heli ülemise hääle kahekordistatakse, kuigi helikõrgus liikus illusoorselt üles); info jagamine kahe kõrva vahel (teadvuses toimub helide rühmitamine); lateralisatsioon-kummalt poolt helid tulevad; "lateraliseeritud vasakult".ajus inimene korrastab helid ära, aluseks gestalt psühholoogia. mis päriselt on? kas see, kuidas kuuleme või kuidas kirjas? 2 reaalsust-objektiivne ja taju. 7. Helivoogude rühmitamine (ingl auditory stream segregation) kui esmane ülesanne kuulajani jõudva kompeksse helivälja liigendamisel
Kõik see võimaldab valguse ja varju efektset mängu, mis ongi iseloomulik maalilis-dünaamilisele barokile. Lossiehituses tuuakse lisaks eelpoolnimetatud arhitektuurielementidele uue lahendusena projekti sisse eenduvad hoonetiivad, mille vahel kujuneb välja nn. auhoov ( pr. cour d`honneur ) - kolme hoonetiivaga piiratud, kuid fassaadiküljel avatud esindushoov. Interjöörid on rikkaliku dekooriga, suurejoonelised seinamaalid avardasid ruumi illusoorselt. Ruumi illusoorse avardumise eesmärgil kasutatakse sisekujunduses tihti peegleid. Tüüpiline on ruumide paigutus anfilaadina, kus üksteise järel asuvate ruumide ühtlane vaheuste paigutus lõi piduliku perspektiivi. Paleeansamblid moodustasid ühtse terviku aiakunstiga. Barokkkolossi juurde kuulus tingimata regulaarne e. prantsuse park, kus ulatuslik puiesteede süsteem allutati rangelt kompositsioonilisele peateljele, lossile. Pargi põhielementideks said astmelisedlt
asuvate saarte või kaljudega. Tüüpiline sild on ehitatud kivist kaarena, mida ääristas madal balustraad. Sildade suur kaar aitas sealolijal muuta vaatepunkti ning avardada vaadet. Leidus ka lamedaid, siksakilisi sildu, mis lõhkusid tahtlikult radade sirgjoonelisust. Madalasse vette või ojakaldale paigutati lamedaid astekivisid. Teede eesmärk aias polnud mitte viia lühimat teed pidi ühest punktist teise, vaid aia näitamine võimalikult paljudest külgedest, muutes sellega illusoorselt väikese aia suureks. Skulptuure kasutati vähe ja siis meenutasid need kas linde või loomi - draakonid, kilpkonnad jm. Hiina aed on nüüd lõpuni kirjeldatud. Loomulikult esineb sellest palju variatsioone, kuid kõik nad sisaldavad kindlasti kive ja vett. Hiina aiad avaldasid suurt mõju teiste maade, eelkõige Jaapani aiakunstile. Hiina aiad lõid eelduse maastikulise pargikujunduse arengule Euroopas 18. saj kesk-