· Portreekunst · Natüürmort · Maastikumaal, eriti meremaalid kuna Holland sai oma rikkuse tänu merele Portreemaal · Üks suurimaid portreemeistreid oli Frans Hals · Sidus portreed tihti mingi olustikulise tegevusega. · Oskas tabada momenti, mil jutustava isiku iseloom avaldus kõige paremini. Olustikumaal · Nende maalide formaat oli väike. · Olulised olustikumaalijad olid Jan Steen ja Pieter de hooch. · Olustikumaalides võitlesid kunstnikud esemete illusionistlikus kujutamises. · Sageli oli piltide aineks mõni jutustus. Natüürmort · Kuulsaimad meistrid Willem Kalf ja Willem Claesz Heda · Nad maalisid lopsakaid lillekimpe, puuviljavaagnaid, laudu hommikueinega, jahisaake jne. Maastikumaal · Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maasikumaalile · Jacob van Ruisdael sidus loodusvormide täpse kujutamise romantilise meeleoluga · Maaliti metsa, linde, loomi ning merd(marinistid). Jan Vermeer van Delft (1632-1675)
ja patsiendi kohtumine. Vermeeri ,,Armastuskirjas" on ühendatud kirja saamine ja musitseerimine. Pole säilinud ühtki portreed, kus oleks näha tema nägu. Pieter de Hooch Kujutas palju Hollandi väikseid maamaju, maalil ka majaelanikud ise, kuid teisejärgulisena. Tegi ka majaelanike portreesid. Kasutas ka punaseid toone tellised ka ju punased... Gerard Terborch Harrastas samuti olustikumaali, kirjateema, kõige meisterlikum esemete illusionistlikus kujutamises. Arvukalt säilinud töid, kuid kunstnik pole enam hinnatud. Jacob van Ruisdael Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile. Varem oli maastik olnud mõne allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks. Hollandis kujunes see täiesti iseseisvaks zanriks Lemmikteema oli meri või mereäärne rannik: "Briis": Amsterdami sadam purjekatega. Maalinud ka maismaad, kuid sealgi veesilm olemas.
· Väike formaat. Second level · Kunstnikud võistlesid Third level Fourth level esemete, rõivaste ja Fifth level mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. · Piltide aineks on mõni jutustus. Jan Steen. Ristsed. · Tihti oli see satiiriline või moraliseeriv, vahel ka peidetult pikantne. Peamised zanrid - Olustikumaal Click to edit Master text styles · Jan Vermeer van Delft Second level Third level (1632-1675)
pööratud tähelepanu. Ka maastik pidi olema ilustamata. Peamised zanrid: portreemaal: FRANZ HALS Sidus portreed olustikulise tegevusega, oskas tabada momenti, mis isiku iseloom oli kõige ilmekam. Maalis vabalt ja hoogsalt, jõuliste pintslilöökidega. Ei püüdunud publikule meeldida. Olustikumaal: Kuna maalide formaat oli väike, nimetatakse olustikumaalimaalijaid ,,väikesteks hollandlasteks". Kunstnikud võistlesid esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Pildi aineks oli satiiriline või moraliseeriv jutustus. REMBRANDT Harmensz van RIJN Oli oma ajast ees. Oskas avada kujutavate hingeelu(psühholoogilised portreed). Viljeles nii maali kui ka graafikat. Oma maalidel kujutatavaid isikuid on sügavalt armastanud ja austanud. Maalib palju piibli ja mütoloogia ainetel. Tunnustuse saab grupiportreega ,,dr. Tulp ja anatoomialoeng". Maalis palju portreid oma naisest Saskiast
NATÜÜRMORT (jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuviljadega ja toiduga, veinikarikaid, vaipu jne.) MAASTIKUMAAL (iseseisev ja realistlik, linnavaated, marinism – meremaal, loomamaal) Porteemaal – esindajad: FRANS HALS Olustikumaal – esindajad: JAN STEEN, PIETER de HOOCHi, JAN VERMEER van DELFT. Maalide formaat väike. Olustikumaalides võistlesid kunstnikud esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Sageli oli piltide aineks mõni jutustus. Tihti on see satiiriline või moraliseeriv, vahel aga ka peidetult pikantne. Jan Vermeer kujutab interjööre, tavaliselt ainult ühe või kahe inimfiguuriga. Tegevus on nendel piltidel vähetähtis, kogu nende võlu peitub meisterlikus maalilises teostuses. Vermeer kasutas enamasti kargeid külmi toone. Üle kogu pildi hajutatud valgusega lõi ta endastmõistetava, sugestiivse ruumikujutse.
olutsikulise tegevusega. Ta tegi grupiportreede kõrval ka üksikportreid. Oskas tabada momenti, mil isiku isloom oli kõige ilmekam. Maalis vabalt ja hoogsalt, jõuliste pintlilöökidega. Ei püüdnud publikule meeldida. · Olustikumaal Kuna maalide formaat oli väike, nimetatakse olustikumaalimaalijaid ,,väikesteks hollandlasteks". Kunstnikud võistlesid esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Pildi aineks oli satiiriline või moraliseeriv jutustus. Üks tuntud kunstnikest on Jan Steen. Veel on Terborch, de Hooch jt. *Jan Vermer van Delft avastati alles 19.sajandil. Peetakse aegade parimaks kunstnikuks. Tema erakordne anne paistab silma, kuid puudub fantaasia. Ta toetus vaid tegelikkusele ja olustikule. Loodi Delfti koolkond. Ta võetakse munkade liikmeks ning temast saab kunstnik. Delft polnud väga heal majanduslikul järjel
N: "Infanta Margarita". Hollandi maalikunst elas 17. sajandi keskel üle õitsengu, millele on raske leida võrdset kogu kunstiajaloos. FRANS HALS (1581-1666) tegi nii grupi- kui ka üksikportreid. Ta sidus olustikulise tegevuse ja portreed, millega saavutas erilise loomulikkuse N: "Mustlanna", "Narr lautoga".Olustikumaali viljelejatest on kõige tähtsamad ADRIAEN van OSTADE (1610-1685) ja JAN STEEN (1626-1679). Olustikumaalides võistlesid kunstnikud esemete, näiteks riiete, mööbli illusionistlikus kujutamises N: PIETER de HOOCHI (1629-1684) "Perenaine ja teenijanna". Hollandis töötas palju silmapaistvaid meistreid, kuulsaim neist on REMBRANDT (1606-1669). Ta armastas neid, keda kujutas, mõistis nende nõrkusi, häid ja halbu jooni ja andestas nende puudused. Väline ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud talle olulised, inimeste mõõdupuuks oli nende sisemaailm, võitis tunnustuse grupiportreega "Dr.Tulpi anatoomialoeng" Järgneva kümne aasta jooksul maalis ta peamiselt
annaabi.ee 
