Tema esimesed tööd olid inspireeritud hellenismiaegsest skulptuurist. Peetri kiriku kolonnaad asub Roomas ja mis on teostatud aastatel 1657–1667. Peetri kiriku esine väljak Bernini lisas Rooma arhitektuuri uut, baroklikku. Monumentaalne Püha Peetri kiriku esise väljaku sammastik on Bernini arhitektuurialane peateos. Väljak ühendab omavahel ovaali ja trapetsi, mängides nii barokiajal armastatud illusionismiga: väljakul viibides tajume ringi ja ruutu (seda võtet on varem kasutanud Michelangelo Rooma Kapitooliumi juures). Püha Peetri kiriku väljaku keskel asetseb suur obelisk. Kogu väljakut piirab kaherealine kolonnaad, mis hämmastab oma suursugususe ja lihtsusega. Sambaid on kokku 284 ning neil asuvad 140 märtri ja pühaku kujud. Bernini ise võrdles kolonnaadi mõlemat tiiba kahe väljasirutatud käega, mis haaravad iga väljakule astuja oma embusse. Eriti kaunis vaade on
põhjendava ja argumenteeriva struktuuriga. Levinud arusaama järgi sisaldab hindamisprotsess väärtusotsustust („x on hea”), põhjendit („sest x-l on omadus P), üldist väidet ehk normi („iga teos, milles on P, on pro tanto hea”) ning eeldust, et põhjendid on deskriptiivsed ja võlgnevad oma kunstikriitilise kasulikkuse ja relevantsuse seotusele normiga. 4. Mis on partikularism ja kuidas seda kritiseerida? Tavaliselt kaasneb partikularismiga (nagu ka illusionismiga) usk eetiliste ja esteetiliste hinnangute asümmeetriasse (reeglid on moraalis, aga mitte kunstis) ning eeldus, et printsiipide leidumine teeks kunsti hindamise mehaaniliseks protseduuriks. Partikularismi printsiibieitus esineb kahes vormis, vastavalt sellele, kas eitatakse tugevaid (mingi omadus, mis teeb teose automaatselt heaks või halvaks) või nõrku printsiipe (leidub omadusi, mis on alati positiivsed). Põhjendusena on toodud nelja kaalutlust (mida, tõsi,
autor on Bernini (1675) ja põhjapoolse purskkaevu autor on Maderno (1613). Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. Peetri kiriku ette rajati väljak (kolonnaad), mille põhiplaan laseb väljakul avaramana mõjuda ja kiriku fassaad tundub kõrgem. Väljak ühendab omavahel ovaali ja trapetsi, mängides nii barokiajal armastatud illusionismiga: väljakul viibides tajume ringi ja ruutu (seda võtet on varem kasutanud Michelangelo Rooma Kapitooliumi juures). Püha Peetri kiriku väljaku keskel asetseb suur obelisk. Kogu väljakut piirab kaherealine kolonnaad, mis hämmastab oma suursugususe ja lihtsusega. Sambaid on kokku
toimivat „maitseseadust”, on põhjendatud kriitika võimatu või et normid on kunstiteostele põhimõtteliselt rakendamatud. 4. Mis on partikularism ja kuidas seda kritiseerida? Kuigi partikularismi järgi pole põhjendamine illusoorne, ei saa põhjenditest välja võluda üle kogu kunsti kehtivaid printsiipe – põhjendid on n-ö partikulaarsed, kehtides ainult ühe konkreetse teose puhul. Tavaliselt kaasneb partikularismiga (nagu ka illusionismiga) usk eetiliste ja esteetiliste hinnangute asümmeetriasse (reeglid on moraalis, aga mitte kunstis) ning eeldus, et printsiipide leidumine teeks kunsti hindamise mehaaniliseks protseduuriks. Probleemid: – unikaalsuskaalutlus – iga inimene on ka unikaalne, kuid see ei takista vaprust iga inimese puhul vooruseks pidamaks. – erinevate kontekstide kaalutlus – ei pruugi rääkida üldiste printsiipide vastu,
,,illusionist" ja ,,mustkunstnik" ei ole tegelikult sünonüümid, võib Houdini iseloomustamiseks kasutada neid mõlemaid. Illusionistiks nimetatakse maagi, kes kasutab oma trikkide esitamiseks keerukat aparatuuri, mustkunstnikuks ehk manipulaatoriks aga sellist, kelle trikid põhinevad käteosavusel. Houdini etteastetes leidus mõlemat. Kogu uurimustöö ulatuses olen ma kasutanud sõnu ,,mustkunstnik", ,,maag" ning ,,illusionist" sünonüümidena. Ajaloo vältel on mustkunst arenenud illusionismiga paralleelselt ning pea alati on artistid kesekndunud mõlemale kunstivormile. Pealegi määratleti mustkunsti definitsioon esmakordselt alles 18. sajandi lõpus. Uurimustöö esimeses peatükis annan ülevaate mustkunsti ja illusionismi tekkimisest ning arengust kuni hetkeni, mil areenile astus Robert-Houdin. Pidasin seda vajalikuks, kuna see aitab paremini mõista panust, mille Houdin on mustkunsti arengule andnud.