Kanut tuleneb taani keelsest nimest Knud Esimeseks Püha Kanutiks on Knud IV Kanuti Gildi hoonega on seotud nii Knud IV kui ka Knud Lavard Kolmandaks Knudi-nimeliseks pühakuks on Knud Lavardi mõrvanud Magnuse poeg Knud Lavard Pühakupäevaks on nuudipäev ehk kanutipäev Algselt peeti seda päeva 7. jaanuaril, pühaku surmapäeval Hiljem viidi see päev üle 25. juulile Knud Lavard on Tallinna käsitööliste ühenduse, Kanuti Gildi kaitsepühak Ikonograafiline embleem on mõõk või pistoda Kujutavas kunstis kujutatakse teda kuningana, sageli paljasjalgsena, mõnikord koos püha Carlo Borromeoga Knud Lavardi lugu Elas u. aastatel 1090 1131 Knud Lavard oli Taani prints ja hiljem Lõuna-Jüütimaa krahv Ta oli abielus Taani printsessi Ingeborgiga Neil oli 4 last Suri 7. jaanuaril Sjællandis Haraldstedi metsas, kus ta mõrvati Kanoniseeriti 1170. aastal Knud IV Knud IV pühakupäev on 19. jaanuaril, eesti
Maal näitab viite tantsivad figuuri, maalitud tugeva punase värviga, asetatud väga lihtsa rohelise maastiku ja tumesinise taeva peale. See peegeldab Matisse algstaadiumis olevat lummust primitiivse kunsti vastu. Kasutab klassikalist fovismi värvipaletti: intensiivsed soojad värvid vastu külma sinikas-rohelist tausta. Rütmiline tantsivate nudistide järgnevus annab edasi tundeid emotsionaalsest vabadusest ja hedonismist. II faas – ikonograafiline Ajalugu 20. sajandi algul inimesed hakkasid sellega juba harjuma, et on nii palju erinevaid kunstistiile ja voole. Oldi arvamusel, et kui muutub nii palju elus, siis peab ka kunst muutuma, kunst peab olema uudne ja omapärane. Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aasta Pariisi Sügissalongis. Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i
Mõnikord suleti koor, kui eriliselt püha paik tavalise uskliku jaoks letneriga- koorivõrendiga või terve ehisseinaga. Väga sageli oli koori erilist seisust rõhutatud lihtsamalt- triumfikaare alla rõhttalale (trabesèle) paigutati suur krutsifiks, nn. triumfikrutsifiks. Oluline on kirikus ka läänesein, mida katedraalis ehtis ideaalne vorm- roosiaken, vaikimise ja eraldatuse sümbol. Roosiaknasse paistis õhtumissa- vespri- ajal õhtupäike. Kirikuhoone külgseinte ikonograafiline sisu kajastas tavaliselt ida ja lääneseina- Kristuse ja jumal-Isa sõnumi vahendajaid apostleid ja prohveteid. Lääneseinal võis näha stseeni trooniva Kristusega peainglite keskel või viimse kohtupäeva stseeni. Eelkõige oli ilmaliku- profaanarhitektuuri areng seotud üha kiiremini kasvavate linnadega. Gootiaegsete linnade kasvu tempot iseloomustavad arvud: saksamaal XI saj eksisteerinud 200 linna asemel oli XIII saj 1000 ja XIV saj 4000. Suuremates Euroopa
Ühte ristvõlviga kaetud võlviosa nimetatakse võlvikuks ehk traveeks, võlvikuid eraldavaid kaari aga vööndkaareteks. Viimane vööndkaar enne kooriosa on võidukaar. Interjööri ilmestasid sammaste kapiteeli ja baasi kujundus,aga ka samba tüvise ornamentaalne kaunistus. Romaani kirikute interjöörid paistavad silma oma värvirohkete ja rikkalike kaunistuste poolest. Seina- ja laemaalidemaalide ning reljeefide kompositsioon on ikonograafiline Reljeefide ja maalide ülesandeks oli piltlikult lahti seletada pühakirja kirjaoskamatule rahvale (nn.“vaeste piibel”) .Inimesi kujutati kohmakate ja abitutena, samal ajal on figuurid ilmekad, siirad ja naiivsed. Eelistati ähvardavaid, õpetlikke süžeesid ning imetegusid. Kindluslosside peamiste ruumide seinad olid kaetud puupaneelide ja freskodega. Puitlagede talad kaeti ornamentaalsete maalingutega. Suuremate ruumide lagesid toetasid sambad. Põrandad laoti
kosmos, teil aga barbaritel! kaos...): "Egiptlaste arusaamade järgi kuulus jumal- kuninga kohustuste hulka ka maailmakorra kaitsmine välisvaenlaste vastu. See sakraalne heitlus ei lõppenud kunagi, sest maailmaväline sfäär kuulus vältimatu korrelaadina korrapärastatud maailma juurde. Üks esimesi vaenlast lööva vaarao kujutisi pärineb juba IV aastatuhande lõpust. Kord taandudes tagaplaanile, kord esile tõustes saab see ikonograafiline motiiv vaarao kujutamisel üheks tähtsamaks. Egiptuse kaitsmise püüdega seostub soov võimaluse korral "laiendada" tsivilisatsiooni uutele aladele. Seda tingisid kaubanduslikud huvid ja kariloomade ning tooraine vajadus". Sõjakäikudest Aasiasse jutustavad peamiselt ikonograafilised allikad. Eriti olulised on Egiptuse kirdepiiril asuva Siinai poolsaare kuningaraidkirjad ja reljeefid, mis loodi sõjalis-töönduslike ekspeditsioonide ülemate käsul
keskhoovi ja läänehoovi vahele, 2 alajaotus: magasinid, toiduainete laod, suurtes anumatest toidusained.Ulatuslikud toiduainete varud.loss korjas kokku neid. Selle kõrval laohoonete ja keskhoovi vahel olid kultusruumid, leitud kujukesed jen , ka troonisaal kuulus sinna, kus siseneti põhjapoolsest keskhoovi osast, eesruumi ja mindi trooni saali kus oli paremat kätt troon ja trooni vastas oli rituaalne bassein.Evans arvas et minos oli kuninga tiitel arvas et see on tema troon. On leitud ikonograafiline positsioon inimene keskel ja greifid keskel , on naine troonil.Preestrinna kes täitis oluliseid rituaalne, vb oli ka kuningas kuninga trooni saali pole leitud võis olla ülemistel korrustel aga neid pole leitud. Teine tiib on ida tiib , suur trepikoda mis läheb alla ja võis minna ka ülesse aga ülemisi pole säilinud, alumised on .Loss laskub ida poole orgu., siin olid kuninga ja kuninganna eluruumid, mis olid sellised allpool keskhoovi pinda ja avanevad justkui terassina
annaabi.ee 
