välja tõsiasi ,et ilu peitub sees ja kes tahab selle leida ,see ka leiab. ''Jumalaema kirik Pariisis'' näitab meile ,et see ongi nii. Esmeralda oli ilus ,saatuselt mingil määral ''peksa'' saanud tütarlaps ,kes oma lühikese elu jookul oli palju näinud ja oskas vaadata inimesi ka veidi teise pilguga kui lihtsalt ,hinnata neid välimuse järgi. Erinevalt paljudest teistest ,kes nägid Quasimodos vaenlast või kurja inimest teadis Esmeralda täpselt ,et Quasimodo ei tee talle iilagi liiga ,sest vaatmata hirmutavale välimusele oli ta ilus seest poolt. Frollo (armastas Esmiraldat) välimusel polnud midagi viga ,siiski Esmeralda ei kihutanud talle naiseks ,sest nägi kui surnud mees Frollo seest oli. Seega veel üks näide sellest ,et sisemine ilu on tähtsam inimese juures ja kui see on siis välimusele enam ei pööratagi nii suurt tähelepanu. Nii ka Esmeralda harjus lõpuks Quasimodoga ära ning ei näinud tema inetust.
Elasid Pärnu ülejõel 1850-1863. Aastal 1863-1873 Elas Lydia Tartus. 1863 ilmus Eesti postimees. Lydia toimetas ajalehe ,,jututuba." Kui J.V.Jannsen käe haiguse tõttu ei saanud ajalehe eest hoolt kanda langes kogu kuurem Lydiale. Tartus kirjutas luuletusi. Esimene luulekogu ilmus 1866 mille nimi oli ,,vainulilled" ,,matuse kell" Kellahelin orust tõuseb- Keda kellad hüüavad? Lauluhääled kõrvu kostvad- Keda lauljad saadavad? ,,armastus" Ja kui sul arm ei iilagi Veel üitsend südames, Siis räägid nagu päikesest üks vaene pime mees! Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu milleks oli ,,emajõe ööbik" ,,kui õis, mis õitseb heinamaal" Kui õis mis üitseb heinamaal, On minu armuke, Mu armuke on nagu laul, mis täidab südame" Tartus kirjutas ballaade ,,udumäe kuningas." Selle ballaadi aluseks oli Kreutswaldi samanimeline looming.veel kirjutas ka Artikleid, Näidendeid, draamaline looming ,,saaremaa onupoeg
Bona röövida. Plaan ebaõnnestus, mileedi pani Bona joogi sisse mürki ja põgenes üksi. D.A saabus ning Bona suri tema käte vahel. Hakati mõtlema kättemaksule. Nad otsisid mileedi üles ning kõik said öelda tema patud.Porthos ja Armamis mõistsid ta süüdi. Timukas tappis ta. D.A kutsuti kardinali juurde. D.A oli kindel, et talle tehakse surmaotsus. Tegelikult anti musketäride leitnandi paber. KIRJELDUSED: ATHOS OLI VAIKNE JA EI NAERNUD KUNAGI. TA EI RÄÄKINUD IILAGI NAISTEST. GRIMMAUD OLI TA TEENER, KES KARTIS ATHOST NAGU TULD, AGA SAMAS OLI TEMASSE SÜGAVALT KIINDUNUD JA AUSTAS TEDA VÄGA. ELAS VÄIKESES ÜÜRIKORTERIS, KOOS IMEILUSA PERENAISEGA. SEAL OLI MÕÕK, MIDA KÕIK IHALDASID. PORTHOS OLI TÄIELIKULT ATHOSE VASTAND. TÜHINE JA LOBISEMISHIMULIK. TA RÄÄKIS PALJU JA KÕVASTI, KUIGI TEDA TIHTI PEALE EI KUULATUDKI. TAL OLI TEENER MOSQUETON. HAKKAS TEENRIKS TINGIMUSEL, ET SAAB TASUKS RIIETUSE A KORTERI, PLUS KAKS TUNDI PÄEVAS
Olümplaste lossid olid ehedast kullast, seesuguseid ei olnud maailm iial näinud; nad olid uhked ja vägevad nagu jumalad isegi, nad kiirgasid valgust ja sära. Väravate ees seisid hoorid, kolm nägusat aastaaegade jumalannat, kes ajasid pilvi eemale, et pea kohal oleks alati sinine taevas. Päike kallas nende üle ühtejärge oma kuldset valgust ning ükski pilv ei heitnud neile varju. Nois valgusküllastes kodades ei tuntud vihmasadu ja iilagi ei puhunud seal tuul. Kunagi polnud külm ega palav, vaid ikka imeilus ilm. Üksnes siis, kui jumalad ära olid, heitsid hoorid losside üle varjava pilveloori. Kui aga surematud naasid, ajasid kolm jumalannat pilved laiali ja taas sätendasid jumalate särvad lossid kuldses hiilguses. Kaugel all katsid maad pilved. Seal järgnesid kevadele ja suvele sügis ja karm talv. Rõõmule järgnes mure. Ja jumalaile polnud tundmata kibedad kurbusehetked,
(1:387). Saladusel on oma aktiivne valdkond. Saladusega manipuleeriv võimukandja tunneb seda täpselt ja teab väga hästi, kunas mida käiku lasta. Ta teab, mida ta luurab, kui ta tahab midagi kätte saada, ja teab, keda oma abilistest luuramiseks kasutada. Tal on palju saladusi, sest ta tahab neid palju, ja ta viib need süteemi, kus nad on kindlalt tallesl. Ta usaldab ühele selle, teisele tolle ja hoolitseb, et nad iilagi ühendusse ei satuks (1:390). Igaühte, kes midagi teab, valvad teine, kes aga ei saa kunagi teada, mis see tegelikult on, mida teises valvab. Ta peab üles tähendama tema hooleks antu ja iga sõna ja liigutuse, tolle kohta tihtilugu aru andes vahendab ta valitsejale pildi valvealuse meelsusest (1:390). Kuid ka valvurit ennast valvatakse ja mõne teise aruanne korrigeerib tema oma. Nii on võimukandja alati kursis nende anumate ja usaldatavuse ja turvalisusega, kellele ta oma
annaabi.ee 
