Piluliidused ehk poorid, signaalained, hormoonid. 9. Kuidas on omavahel seotud närv, närvikiud, närvirakk? (lähtu ehitusest) 10. Kirjelda närviraku ehitust! (lk 97) 11. Mis tähtsus on neurogliial? Närvirakkude kaitse ja toitmine 12. Millest koosneb kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem? (lk 95) 13. Too 3 + 3 näidet sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist! Parasümpaatiline- magamine, istumine, igavlemine Sümpaatiline- kontrolltöö, võistlused, põgenemine 14. Mis tähtsus on ioonkanalitel ja pumpadel? (lk 151) Tagada rakumembraani sise- ja välispinnal erinev laeng. 15. Millisel juhul kandub erutus mööda närvirakku edasi? (lk 100) Tugev ärritus, muutub sise- ja välispinna laeng. 16. Mis on sünaps? Närvirakkude vaheline ühendus. 17. Kirjelda, kuidas kandub erutus edasi närvirakkude vahel! (lk 101-102).
5) Selle novelli põhjal ei tohiks inimene elada nii nagu üldsus nõuab, vaid pigem kuulama oma südant ning järgnema vabale tahtele. 6) Väärastunud ühiskonnanormide järgi elamine on minu arvates olnud suur probleem läbi aegade, ainult nõudmised muutuvad. Tegelikult oleme ka tänapäeval sunnitud suhteliselt kindlatesse raamidesse, kuid on tekkinud valiku illusioon ja üldine tsensuur nende teemade ümber. Ülesehitus 1. osa – igavlemine, ajastusse sisseelamine pinge madal 2.osa – tärkav uudishimu ja kiindumus pinge kasvab järsult 3.osa - igatsus, meenutused, meeleheide pinge kasvab veelgi, mitte nii järsult 4.osa – kurbus, kahetsus pinge langeb pisut, kuid lahtise lõpu tõttu jääb siiski õhku
Piinlikes olukordades, nähes teist kannatamas tunnetab nartsissist oma jõudu ja see tugevdab agressiivsust. Oma süüd nad ei tunnista ja tehtut ei kahetse. Ta tunneb häbi siis, kui teda on teiste silmis alandatud. Paljude relvaks on vaimne vägivald. Agressiivsed lapsed on rahutud, kannatamatud ja aktiivsed. Neil on hirm tegevusetuse ja igavuse ees. „Üksiolek rõhub teda, sest ta pole võimeline tekkinud tühikut täitma loova tööga ega kujutlusvõimet appi võttes end lõbustama.“ Igavlemine tekitab halba enesetunnet, mis võib olla vägivalla põhjustajaks. Masenduse valab ta välja kõike ümbritsevat hävitades. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 12 – 14). Psühhopaatiaga kaasneb ühiskonnavastane, sageli hävitamise ja vägivallaga seotud käitumine. Agressiivsus on isiku loomupärane viis reageerida ettetulevatele probleemidele, vastuoludele ja pettumustele ise seda eitades. Psühhopaadid on külmad, tundetud ja täielikult hoolimatud teiste suhtes
Ta peab tegutsema, askeldama, elu peab tema ümber keema, iga vaba hetke jaoks peab olema toiming, välispidine stiimul. Tal on hirm tegevusetuse ja igavuse ees, sest seesmine tühjus ja fantaasiavaesus teeb ta välistest ärritajatest sõltuvaks. Üksiolek rõhub teda, sest ta pole võimeline tekkinud tühikut täitma loova tööga ega kujutlusvõimet appi võttes end lõbustama. Tegevusetusele järgneb igavlemine, mis omakorda tekitab halba enesetunnet. Hingelise tühjuse tekitanud halb enesetunne võib koguni olla vägivallategude põhjuseks. Nartsissist ei ole võimeline oma halba enesetunnet analüüsima, seepärast peab ta tekkiva masenduse välja valama kõike ümbritsevat hävitades. 9 Vaoshoitud käitumine ja selgete psüühiliste hälvete puudumine
- kodu õhkkond on esmatähtis, kuid ka - koolikeskkond on õpilase arengu seisukohalt otsustava tähendusega, et areneda, õppida, muutuda üksteisele mõistetavaks, saades seeläbi võrdsed õigused ja võimalused ühiskonnas osalemiseks. *Eesti õpilaskonda ähvardavad ohud -> kriisid: • Õppetöö üle jõu käiv koormus, • õpilaste krooniline väsimus ja • tervistkahjustav käitumine, • vastumeelsus kooli suhtes, igavlemine koolis, • kalduvus kasutada vägivalda, • õpetaja huvipuudus õpilase edasijõudmise suhtes õppetundides, õpetaja sallimatus/vähene usaldatavus õpilaste suhtes. *Laste heaolu on seotud nende: - turvalisusega - elamistingimustega *Laste heaolu sõltub kahest aspektist: - lapse pere toimetulekust ühiskonnas - laste toimetulekust peres *Õpilaste heaolu koolikeskkonnas on laste arengu seisukohalt otsustava tähendusega,
ning kipub jääma tundides ,,unistama". o Oht, et laps ei õpi oma võimetele kohaselt, sest õpetajale ja lapsevanemale piisab headest hinnetest. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 22 Andekus või ATH? Aktiivsus- ja tähelepanuhäire Intellektuaalne andekus Halb tähelepanu enamikus situatsioonides Halb tähelepanu, igavlemine või unistamine spetsiifilistes situatsioonides, mis huvi ei paku Püsimatu igasugustes ülesannetes. Püsimatu temale sobimatutes ülesannetes, Tegevuse katkestamisel ei suuda ülesande suudab ise ülesande juurde naasta juurde naasta. Impulsiivsus, võimetus tasu Otsused tehakse arukalt. Planeerimise edasilükkamiseks. Soorituse etapp etapp
sete lastega. Järgnevas tabelis on võrdluseks esitatud käitumisjooned, mis aitavad eristada tähelepanuhäirega/hüperaktiivseid ja andekaid lapsi. 66 Kuidas andekat last ära tunda? Tabel 3. Tähelepanuhäirega/hüperaktiivse (AD(H)D) ja andeka lapse käitumise võrdlus (Webb jt, 2005 alusel). AD(H)D lapse käitumine Andeka lapse käitumine Halb tähelepanuvõime enamikus Halb tähelepanu, igavlemine, unista- situatsioonides mine spetsiifilistes situatsioonides Põhjusest sõltumatu püsimatus Püsimatu sobimatutes ülesannetes, ülesannetes, tegevuse katkestamisel suudab üleande juurde naasta ilma ei suuda ülesande juurde naasta utsitamiseta Impulsiivsus, võimetus tasu edasi- Otsuseid tehakse arukalt lükkamiseks
annaabi.ee 
