tasandamisel, kujundamisel, sisustus- ja puusepatöödes. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. PUITLAASTPLAAT Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasutades sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav puiduga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näiteks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tugevus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niiskus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat, melamiinvaiguga immutatud paber ja spoon. Plaate tarnitakse ka ülevärvituna.
des sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav pui- duga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näi- teks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tuge- vus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niis-
des sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav pui- duga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näi- teks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tuge- vus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niis-
vooderdamisel, tasandamisel, kujundamisel, sisustus- ja puusepatöödes. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. PUITLAASTPLAAT Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasutades sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav puiduga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näiteks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tugevus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niiskus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat, melamiinvaiguga immutatud paber ja spoon. Plaate tarnitakse ka ülevärvituna. Laastplaate kasutatakse sisevooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks
nõudeid-vajadusi. 3.14 Mis tüüpi organisatsiooni struktuure eksisteerib? Lame struktuur, kõrge struktuur, lihtne struktuur, põhitegevuslik struktuur (organisatsiooni eesmärke vahetult taotlevaist ametikohtadest ja allüksustest koosnev põimik), tegevusalane struktuur (kõigi iseseisvaks muudetud ametikohtade ja allüksuste põimik), rivi ja staabiga struktuur, maatriksstruktuur (allüksuste tegvus on seotud nii vertikaalselt kui horisontaalselt), võrestruktuur (meeskonnatöö ja igasuunaline piiramatu suhtlemine). 3.15 Kuidas on organisatsioonide struktuurid ajas muutunud? Juhtimistasandite arv on vähenenud, juhtimisulatus aga suurenenud, töötajale on antud suuremad õigused, sest erialase töö maht on kasvanud. Ettevõtetes asutustes on suurenenud horisontaalsete e mittealluvuslike tööalaste seoste arv ja osatähtsus Uued struktuurid (maatriks- ja võrestruktuur), 11 Juhtimise alused