Mis on ideoloogia Tegemist on uusaegse mõistega, mis valgustuslikus traditsioonis tähistab objektiivse või teadusliku teadmise vastandit, hägustatud tegelikkust. Ka Marx kasutas seda mõistet, viidates valitsevate klasside (domineerijate) udule, millega need püüavad saavutada oma varjatud eesmärke ja sotsiaalseid huvisid. Ideoloogiavaba on vaid proletariaat. Edward Bernsteini mõjul rääkis juba Lenin proletariaadi ideoloogiast. Ka hilise Engelsi käsitluses tähistab ideoloogia lihtsalt sotsiaalse suunitlusega mõtlemist. 20. saj. marksism astus eelkõige Marxi ideoloogiamõiste majandusliku determineerituse vastu. Nii Antonio Gramci hegemoonia mõiste kui Louis Althusseri «Ideoloogilise riigiaparaadi» kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just
protsentomaania. Eestis samal ajal esimene suurem maakoolide sulgemine NOORED Eestist algavad EÜE, EÕM ja TPL liikumine- ülipopulaarsed noorte töö, rahateenimise ja vaba aja sisustamise kohad suvel. Lastelaagrid- enamjaolt vanemate töökohtade ametiühingute kaudu suur pioneerilaagrite võrk( 1 vahetus 4 nädalat, tuusiku hind võrdus u. 3-4 pudeli viina hinnaga!) Kaasnes küll punane sümboolika, kuid sisuline tegevus lastele eakohane, mitmekesine, huvitav ja üsna ideoloogiavaba. Komsomoli ja pioneeritöö alla sai joonistada üldse igasugu üritusi ja pidusid sellega kujuneb omamoodi topeltmoraal ja topeltelu, paberil näidatakse üht, tegelikult tehakse midagi muud. Tegevuse sisu olenes põhiliselt ikkagi inimestest- täideviijatest. V Repressioonid Otsesed massirepressioonid Stalini eluajal Suurküüditamine 26.märtsil 1949, üle 20000 maainimese Siberisse- kollektiviseerimise hõlbustamiseks.Väiksemaid küüditamisi nii enne kui ka pärast seda. Nb
üksikute hoonete näol (näit. Vilen “Mu isamaa on minu arm” Lydia revolutsiooniliste madruste mehiseid “The Beatles”, millele aitas kaasa magnetofonide tüüpe. Sekka polnud välistatud ka mõne lõpul alanud vastuhakk ilmselgelt lagunevale ideoloogiavaba opereti või komöödia lava totalitaarrežiimile küpses Eesti ühiskonnas letulek. Näitlejatöö tehnilist külge reguleeris iseseisvalt ega olnud tingitud vaid poliitilisest nõue, et rakendada tuleb Stanislavski süsteemi, ilmamuutusest Moskvas. mis kujunes välja 20. sajandi alguses Moskva Lisaks klassikalistele ooperitele, operetti
kirjandusinimesed, kes nautisid täiel rinnal „kodanlikke“ hüvesid ning armastasid luksust. Andresen jõudis (anda jutu järgi) marksismini läbi „arenemise“ ning mõjutas ja suunas palju Eesti vasakpoolseid kirjanikke ja kultuuritegelasi. Pärast 1940. aasta annekteerimist NSV Liidu poolt asusid paljud vasakpoolsete vaadetega kirjandusinimesed uue korra takkakiitjateks. Põhjuseid ning arvamusi, miks Eesti vasakpoolsetest said nö juunikommunistid on mitmeid. Nt ideoloogiavaba naiivsus (Varese puhul ka poliitiline võhiklikkus) ning moraalse selgroo puudumine. Kuid põhjusteks võib olla ka opositsioonivaim, rahulolematus Eestis kehtinud autorataarse režiimiga ning ka Saksa ohtu, millele nähti vastukaaluks koostöö NSVL-iga (kuigi teati selle riigi olemust, peeti seda liialdusteks, seega siingi mängib naiivsus olulist rolli). On ka arvamusi, et külgetõmme NLiidu suhtes algas juba enne 1934. a. riigipööret ning põhjuseid võib otsidagi meelsuses ja vaadetes
Kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta (Frankfurdi koolkond). 14. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Frankfurdi koolkond. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Cramsci ja Althusseri ideoloogiateooria. Habermas. Marksistlik esteetika: Marx kasutas seda mõistet, viidates valitsevate klasside (domineerijate) udule, millega need püüavad saavutada oma varjatud eesmärke ja sotsiaalseid huvisid. Ideoloogiavaba on vaid proletariaat. Marxism: on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.Marksism on avaldanud tugevat mõju 19. ja 20. sajandi sotsioloogiale, poliitikale ja kogu maailmale tervikuna. Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad, parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud.Marksismi rakendamine reaalses poliitikas avaldas tohutut mõju 20
ratsionaalsuse idee on palju mõistlikumad kui teatud filosoofide ratsionalism, kes ... ülistavad mõnd metodoloogiat juba ainuüksi sellepärast, et see on loogiliselt laitmatu ning annab edasi muljet, mis jääb kaugelseisvale ja lühinägelikule vaatlejale austatud teaduse staaride tegevusest. Feyerabendi arvates ei ole teadusel kui teatud mõtlemistraditsioonil õigust erilisele seisundile ühiskonnas. Ta propageerib ideoloogiavaba ühiskonda:Vaba on selline ühiskond, kus kõigil traditsioonidel on võrdsed õigused ja võrdne juurdepääs võimukeskustesse (mis erineb tavalisest määratlusest, mille järgi indiviididel on võrdsed õigused seisundi saavutamiseks, mis on ära määratud mingi erilise traditsiooni Lääne teaduse ja ratsionalismi tra ditsiooni poolt. Selline küsimuseasetus on tänapäeval siiski võõristust tekitav. Vaevalt keegi kahtleb
annaabi.ee 
