on ideoloogia, kui püütakse saavutada reaalsust ilma igasuguse diskursusliku ühenduse või sidemeta. Oswald Ducrot arvates on võimatu eristada kirjeldavat ja argumenteerivat keelt, sest iga kirjeldus on automaatselt argumentatsioon. Ideoloogia on see, kui püütakse varjata, et igasugune kõne on diskursiivne. Seega loosung «faktid kõnelevad enda eest» on ideoloogiline arheväljendus. Slavoj Zizek üritab aga Lacani mõjul minna veelgi kaugemale ja näidata, et nn ideoloogiata ei olegi mingit reaalsust ja ideoloogia pigem loob Reaalse. Ideoloogiat kandev subjekt ei ütle kunagi, et ma olen ideoloogiline, vaid vajab enda eristamiseks eelarvamuste äratundmist teises. Reaalsus määratakse alati refleksiivselt teise kaudu, aga lõplikult kukub sümboliseering alati läbi, sisaldades sümboolse võla. Sümboliseerimata, viirastuslik osa moodustab Reaalse.
ainult õigeusklikud, kuid kuna enamik tulijaid olid eestlasetst luterlased anti luba ka nende vastuvõtuks ja eesti keele õpetamiseks üks tund nädalas. Eestlastest õpetajad pidid õpetama eesti lapsi vene keeles. Vene keele oskuse järgi mõõdeti ka tulevase koolmeistri teadmisi. 1918-1940 1918. aastal loodud Eesti Vabariik sai kaasa endaga Tsaari-Venemaa aegse koolikorralduse. Paljud õpetajad ei osanud eesti keelt ja olid vanas süsteemis kinni. Ilma igasuguse ideoloogiata hakati trükkima emakeelseid õpikuid ja õppematerjale ning muutma õpetajate tavasid. Tänu Rakvere Õpetajate Seminarile tuldi kõigega edukalt toime ja uuenes õppekava süsteem. 2 Koole oli Virumaal palju - üle kahesaja. Enamus olid avalikud algkoolid, 5 gümnaasiumi ja rida kutsekoole. Haridusreformid Aasta peale iseseisvumist kehtestati sunduslik neljaklassiline haridus
mõned rõõmustavad (proletariaat?). NB! Hilisemad marksistid vastandusid teatud mõttes Marxile, kinnitades proletariaadi ideoloogia vajalikkust, mitte nagu Marx, kes proletariaati täiesti objektiivseks ideoloogiavabaks nähtuseks pidas. 20.saj kui suur väljakutse eri ideoloogiate arendamiseks ning kõrvutamiseks; püüded hakkama saada ilma ideoloogiata või leida muid variante ühiskonna toimimise jaoks. KONSERVATISM: Käsitletud kui liberalismi vastast, kui liberalismi partnerit, kui liberalismist võrsunud poliitilist ideoloogiat. Kui liberalismi vastasjõuna, negatiivne kuvand varauusaegne Euroopa (15.-18.saj), põhitees: kõik jõud, kelle vastu liberalism töötab, on konservatiivsed, vana ja tagurliku esindajad (nt monarhia pooldajad, kirik jm religioossed ringkonnad). 19
kahvatumaks, — anakronismiks. Vana trafareedi järgi korratakse aga ikka veel tänapäevani samu sõnu rahvuslusest, tehes nägu, nagu oleksid need kõigile endast mõistetavad, igas hinges rikkalikult konkreetselt sisustatud, jättes tähele panemata, et mitte üksi kuulajas- lugejas, vaid ka kõnelejas-kirjutajas pole vana- des vormides enam mingit selget sisu, ei enam vana ega veel uut. Eesti rahvas osutus kardetavaimas, hingelises vaakuumis, ilma ideoloogiata, ilma siduva, ühendava aateta, ilma tuleviku tähisteta. Kuid loodus ei lepi tühjusega, loomusunnil täitub see millegagi. J. Uluotsa Suur-Soome ideoloogiat ei taha küll kuidagi lugeda mingiks quasi- ideoloogiaks, — kuid olevaid või mõeldavaid rahvusvahelisi konstellatsioone arvestades on see siiski liiaks utoopiamaiguline, et sellele rajada mingit tööd või poliitikat, et tõmmata kaasa laiemaid hulki. Ometi on sellel Suur-Soome unistusel
kohta võiks öelda, et see on vägivald ilma igasuguse ideoloogilise ümbruseta. Pigem on see vägivalla kujutamine mngisugune esteetiline, mitte eetiline või mingeid muid, nt kristlikke või mittekristlikke ideoloogilisi asju sisaldav. Nt Tarantino filmides pole ka see vägivald seotud mittemingisuguste kangelaste või eriliste ideedega. Ka seal on see puhtalt esteetiline vägivald. Ja selle kujutamine peaks kaasa tooma ilma ideoloogiata esteetilist naudingut. See vägivald peaks olema ilus. Ühe ajastu hoiakud paigutatakse siin teise ajastusse ja selle kaudu teikitatakse selles aja määratluses segadus, võõritatakse seda aja määratlust. Sellist võtet nimetatakse anakronismiks. Nt ka Jaan Undusk näidendis ,,Gevedo" (???). Nendel juttudel eriti peenet ja originaalset süzeed ei olegi. Mõne lühema jtut puhul võiks rääkida üldse süzee puudumisest. Aga Õunapuu on väga tugev olukordade looja ja konstrueerida
püütakse saavutada reaalsust ilma igasuguse diskursusliku ühenduse või sidemeta. Oswald Ducrot arvates on võimatu eristada kirjeldavat ja argumenteerivat keelt, sest iga kirjeldus on automaatselt argumentatsioon. Ideoloogia on see, kui püütakse varjata, et igasugune kõne on diskursiivne. Seega loosung faktid kõnelevad enda eest on ideoloogiline arheväljendus. Slavoj Zizek üritab aga Lacani mõjul minna veelgi kaugemale ja näidata, et nn ideoloogiata ei olegi mingit reaalsust ja ideoloogia pigem loob Reaalse. Ideoloogiat kandev subjekt ei ütle kunagi, et ma olen ideoloogiline, vaid vajab enda eristamiseks eelarvamuste äratundmist teises. Reaalsus määratakse alati refleksiivselt teise kaudu, aga lõplikult kukub sümboliseering alati läbi, sisaldades sümboolse võla. Sümboliseerimata, viirastuslik osa moodustab Reaalse.THEODOR ADORNO KUNST SUBJEKTIIVSE VABADUSE KAITSELAdorno side marksismiga on komplitseeritud.
annaabi.ee 
