Keel on sübmoliks, mis eristab Eestis eestlasi ja venelasi. /.../ neil on muidugi sõnavara ja sellepärast nad muidugi kuuluvad rohkem siia /.../ (intervjuu nr 3). Osa autoreid leiab, et kuna vene keelt rääkiv kogukond on kogenud poliitilist ja sotsiaalset alandust, võib see viia nende vene identiteedi kultuurilisele taaselustumisele. Venelaste mentaalsuses toimuvaid muutusi on osade uurijate poolt tõlgendatud kui astmeid uue etno- kultuurilise identiteedi formatsiooni suunas. Segadus identiteetides. Nendenimetatud identiteedi komponentide vahel ei pruugi olla tasakaalu ja nii võib tekkida segadus oma identiteetides. Nii näiteks leiavad osad autorid, et praegu on enamusel vene keelt rääkijatel suured raskused identifitseerida end mingi konkreetse kultuuriga. Uuringutes on leitud, et venelastel puudub praegu selge (ühtne) identiteedi alus. Kontakt Venemaaga on vähenenud. Selline kahevahel olek ja segadus identiteetides väljendus ka läbiviidud intervjuudes: N (62) /..
See uurimus käsitleb ainult suhtumist töösse. Kultuuri kontseptsioon- sellel on mitu definitsiooni. Seetõttu Hofstede ütleb 1996, et ,,kultuur on mentaalne kollektiivne programmeering, mis paneb meid midagi vastu võtma üheskoos meie rahva või grupi liikmetega, milles me osa oleme" (meie grupi liikmed, mitte teiste rahvuste) House arvab, et kultuur väljendub ,,motiivides, väärtustes, uskumustes, identiteetides ja sündmustes, kui seda kogevad ja jagavad üheskoos sama grupi liikmed. See kandub põlvkonnas põlvkonda". Schwartz on 1994 identifitseerinud 3 kultuurilist kahepoolset dimensiooni: · Konservatiivsus vs autonoomia · Hierarhilisus vs võrdsus · Ise saavutamine (self achievement) vs harmoonia Töömotivatsioon ja kultuurilise faktori mõju Motivatsioon on jõud, mis on igas inimese tegevuses sees. Kultuurilised väärtused mõjutavad,
tootmisuheteks, vastavuses tootmisvahendite arengutasemega * pealisehitus: vaimsed moodustised, institutsioonid (pol, õigusl, usulised) sotsioloogias üldiselt: pole nõustutud majandusliku determinismiga . pigem on sotsioloogia püüdnud rõhutada .ühiskonna. autonoomsust. Samas on pidevalt näidatud, kuidas ,,kultuur" muutub koos materjaalsete tingimustega Vrd. nt. moderniseerumise/postmoderniseerumise teooriad: tehnol. ja majandusliku muutusega kaasnevad muutused väärtustes, identiteetides, poliitikas, kommunikatsioonis, kultuuris. .trad. => ,,kaasaegne/modernne" (=> ,,postmodernne") ühiskond. * ka siin esitatakse, et majandusarengu seiskumine võib olla seotud kultuuriga . trad. mudelid segavad, ei taheta muuta elulaadi, vähe saavutusmotivatsiooni 18. Mis on "kodanikeühiskond"? kodanikeühiskond: on 2 tüüpi definitsioone: tähistamas 1) kogu ühiskonda või 2) nii, et taoline ühiskond sisaldab kodanikeühiskonna "kitsamas mõttes" 19
kohtupraktikale tuginedes välja neli kontrollimudelit. Artikli teises osas heidetakse võrdlev pilk Amee- rika Ühendriikidele, et paigutada ülimuslikkuse probleem konstitutsioonilise teooria laiemale taustale. Viimases osas uuritakse, milline põhiseaduslikkuse järelevalve mudel sobib pragmaatilistel kaalutlustel Euroopa Liitu kõige paremini. Paljud autorid rõhutavad vajadust õigusliku mitmekesisuse järele, mis väljendub erinevates põhiseaduslikes identiteetides, samuti erinevates arusaamades põhiõigustest. Artiklis kaitstakse seisukohta, et hoolimata niisuguse mitmepalgelisuse väärtusest, jääb püsima vajadus lõplike, kõigi liikmesriikide suhtes kehtivate otsuste järele. 1 C. Schmitt. Der Hüter der Verfassung. 4. Aufl. Berlin: Duncker & Humblot 1996. 2 H. Kelsen. Wer soll der Hüter der Verfassung sein? Abhandlungen zur Theorie der Verfassungsgerichtsbarkeit in der pluralistischen, parlamentarischen Demokratie
levinud on ettevõtlus ja kas võib eeldada ühiskonna kiiret majanduskasvu. Võrdles riike ja leidis seose * nt. deviantsed subkultuurid: seletatakse nt. noorsookuritegevust, uimastite kasutamist sellega, et inimesed sotsialiseeruvad teatud subkultuurisse, mille normid ja väärtused on teistsugused kui ühiskonnas üldiselt valitsevad. * nt. moderniseerumise/postmoderniseerumise teooriad: tehnol. ja majandusliku muutusega kaasnevad muutused väärtustes, identiteetides, poliitikas, kommunikatsioonis, kultuuris. .trad. =>kaasaegne/ modernne. (=> postmodernne) ühiskond. # ka siin esitatakse, et majandusarengu seiskumine võib olla seotud kultuuriga. Trad. mudelid segavad, ei taheta muuta elulaadi, vähe saavutusmotivatsiooni # emotsionaalsus => ratsionaalsus (=> refleksiivsus); partikularism => universalism (=>partikularism?); religioossed => materialistlikud => postmaterialistlikud väärtused; staatilisus
annaabi.ee 
