Iga paketi puhul otsustatakse eraldi, milline marsruut oleks kõige õigem valida. 4 Virtuaalahelatega võrgud - Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima. Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata. 7. Edastusmeedia Eristatakse juhitavaid keskkondi ja vabu keskkondi. Vabades keskkondades signaale ei juhita, need kulgevad vabalt. Juhitava keskkonna edastusmeediad: TP CAT5 100 Mbps CAT3 10 Mbps CX 10 Mbps Fiiber Ethernet 100 Mbps
(kolmevalentset NULL, TRUE või FALSE) • Milline on loogikaoperaatorite rakendamise jarjekord SQLis? (NOT, AND, OR) • Millist loogikaoperaatorit voimaldab realiseerida union (OR) ja millist join (AND)? • Andmebaasiobjektide nimetamine ISO SQL standardi jargi. (nimi on maksimaalselt 128 marki pikk. Nimi ei tohi alata numbriga, sisaldada tuhikut ja olla reserveeritud sona, kui tegu pole just piiritletud identifikaatoriga.) • Mis asi on "piiritletud identifikaator"? (identifikaator on jutumarkides: “nimi”, siis eristatakse suur ja väiketähti ja võib kasutada erilisis sõnu nagu “Table”). • Millised on SQL standardis nimetatud andmetuu ̈ bid? (nt CURRENCY, MONEY, AUTOINCREMENT, SERIAL, ei kuulu SQL standardisse) Kuuluvad: CHARACTER, VARCHAR, BINARY, BOOLEAN, VARBINARY, INTEGER,
arvuti ja võrgu vahel. Lähtearvutile peab andma vastuvõtja kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses et parandada päringute kiirust korduvate päringute puhul. arvuti aadressi, et võrk saaks toimetada andmeid. mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille Juurserverid- sisaldab infot kõikide tippdomeenide kohta. Transpordikiht – andmed peavad olema edastatud kindlalt ja järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja Rekursiivne päring-kui nimeserver ei tea infot antud domeeni samas järjekorras. Rakenduskiht - selle loogika peab toetama edasi saata. kohta, küsib ta järgmise serveri käest jne, kuni saab vastuse. erinevaid programme. 11. Edastusmeedia. Eristatakse juhtivaid ja vabu keskkondi. Mittekursiivne päring-kui nimeserver ei tea antud domeeni IP- 4
Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, saab sõltumatult asendada. Üks kiht ei pea täpselt teadma, kuidas teine kiht töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama authorization rea. Kui seda ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuesti sisestamist mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile. Kõige madalam on võrgukiht. Rakenduskiht > transpordikiht > võrgukiht. Protokoll iga kord. pakett on vaja edasi saata. reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest
Iga paketi puhul otsustatakse eraldi, milline marsruut oleks kõige õigem valida. Virtuaalahelatega võrgud – Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima. Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata. 7. Edastusmeedia Eristatakse juhitavaid keskkondi ja vabu keskkondi. Vabades keskkondades signaale ei juhita, need kulgevad vabalt. Juhitava keskkonna edastusmeediad: TP CAT5 100 Mbps CAT3 10 Mbps CX 10 Mbps Fiiber Ethernet 100 Mbps
aadressi. Paketid võivad liikuda erinevaid teid pidi.) ==> Virtuaalahelaga võrk e. Virtual Circuit Network. Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima. Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata. (Tee algpunktist lõpppunkti on paljuski nagu telefonivõrgu puhul.) 27. MARSUUTIMINE ==> Marsruutimise eesmärk on leida hea tee saatjast vastuvõtjasse, mis tähendab üldjuhul kõige kiiremat teed. /// Marsruutimise kujutamiseks kasutatakse graafe. Graafid kujutavad ruutereid ja graafide servad on füüsilised ühendused. // ,,Hea" rada tähendab enamasti odavat rada. // Marsruutimise elemendid: sammude arv, maksumus, viivitus, läbilaskevõime. ////
Paketid võivad liikuda erinevaid teid pidi.) ==> Virtuaalahelaga võrk e. Virtual Circuit Network. Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima. Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata. (Tee algpunktist lõpppunkti on paljuski nagu telefonivõrgu puhul.) 27. MARSUUTIMINE ==> Marsruutimise eesmärk on leida hea tee saatjast vastuvõtjasse, mis tähendab üldjuhul kõige kiiremat teed. /// Marsruutimise kujutamiseks kasutatakse graafe. Graafid kujutavad ruutereid ja graafide servad on füüsilised ühendused. // „Hea“ rada tähendab enamasti odavat rada. // Marsruutimise elemendid: sammude arv, maksumus, viivitus, läbilaskevõime. ////
Vajadusel tuleb järgnevalt esitatud soovitusi muuta, et eristada süsteemse kataloogi objektide ja kasutaja poolt loodud objektide nimesid. __ Nagu igasuguse standardi puhul on sellest kasu eelkõige siis, kui sellest JÄRJEKINDLALT kinni pidada. Nimi on maksimaalselt 128 märki pikk. Nimi ei tohi alata numbriga, sisaldada tühikut ja olla reserveeritud sõna (nt. "table", "select" jne.), kui tegu pole just piiritletud identifikaatoriga. Mis asi on "piiritletud identifikaator"? Identifikaator on jutumärkide vahel. Võib ilma ümbritsevate jutumärkideta olla kuni 128 märki pikk. Kaks järjestikust jutumäki "" identifikaatori sees loetakse kokku üheks märgiks. Võib kasutada mistahes märke, sh. tühikuid ja ka reserveeritud sõnu. Eristatakse suur- ja väiketähti. Näide: "&%%!", "TABLE", "3VIEw". 14
transpordi kihile, kus ühenduse loomisesse on kaasatud ainult lõpp-punktid o Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima. Paketid on alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata. (Tee algpunktist lõpppunkti on paljuski nagu telefonivõrgu puhul.) Datagrammvõrgud: Tavaline pakettvõrk erinevalt virtuaalahelatega võrkudest ei looda siin mingisugust kanalit ja ruuterid ei tea mingit infot virtuaalahelate kohta (sest neid lihtsalt pole). Kui pakett pannakse teele, siis iga ruuter, mis jääb tee peale vaatab vastuvõtja aadressi ja paneb selle kokku oma tabelis oleva lingi liidesega.
annaabi.ee 
