Ulmekirjandus on levinud eeskätt kirjanduses ja filmikunstis ning arendab meie maailmataju ja paneb mõtlema universumi üle. Suuresti avardub ka kirjaliku teksti jälgimine ja selle tähenduste lahtimõtestamine. Keskendumisvõime suureneb ja see tähendab, et inimene suudab ennast sisemiselt kokku võtta ja suunata kõik jõud ühele eesmärgile ning selle ka saavutada. Segavaid faktoreid ei panda tähele. Luulet lugedes üritame aru saada autori ideestikust ning luuletuse ülesehitusest. Ilukirjandusharudest on luule ainus valdkond, mis täiendab emotsionaalselt. Värsiread panevad sind luulet tunnetama ning hetkeks oma igapäevaelust väljapoole vaatama. Raamatud on andunud mulle mu hariduse, nagu ütles inglise filosoof Francis Bacon: ,,Lugemine teeb inimese täisväärtuslikuks, arvamustevahetus kärmeks ja kirjutamine täpseks. ,,
pesema kindlasti ära ka ülejäänud keha. Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga. Palvuse ajal ei kanta jalatseid. Naiste puhul on kindel reegel ,et palvuse ajal peavad nende juuksed olema kaetud.Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Inimõigused Prantsuse revolutsiooni aegsest ideestikust välja kasvanud inimõigusi ei ole araabia riikides kunagi tõsiselt võetud, nii ei kirjutatud 1948. aastal alla ÜRO inimõiguste deklaratsioonile. Aafrikas ja Aasias karistatakse surmanuhtlusega paljude erinevate kuritegude puhul. Seda alates tapmisest kuni peidetud vilja tagavarade soetamisega. Üheski Lähis-Ida riigis ei ole surmanuhtlust kaotatud. Kohtulikult hukatakse mõrvareid ja riigi vastaste kuritegude puhul ning salakaubanduse korras. Surma mõistetakse ka abielurikkujad
üksikasjades kavatsuslikku ehitustööd suuremalgi määral kui insener. Kirjandusliku teose autoril on kasutada palju võimalusi: ta pole seotud mingite maiselt praktiliste asjaoludega, vaid üksnes teose väljendusvõimega, ilmekusega. Mis veel oluline - leiutades mõne ehitusplaani võtte, ta võib selle kaudu intensiivistada ja sügavamaks teha teose sisu. Üks osa ehituslikke võtteid olenevad tegelaste koosseisust, nende iseloomudest, olustikust ja ideestikust. Need oleksid loomulikud võtted. Näit. kui ,,Tõe ja õiguse" esimeses köites kõik ehitub Andrese ja Pearu kontrastsusele, siis see kontrastsus on väga tähtis võte selles romaanis, kuid ühtlasi see on iseenesest väga reaalne ja seega siis loomulik. Kui aga ,,Tõe ja õiguse" köidete lõppudes on tähtsal kohal emamotiiv ning III-s ja IV-s osas on ema surmamise motiiv eriti suure puäntilise väärtusega, nii kogu ,,Tõe ja Õiguse" välise
temaatika. Diderot viitab ka sellele, mis kloostriseinte vahel aset leiab – erootiline motiiv. „Rameau vennapoeg“ (1762) – prantsuse keeles ilmub alles 19. Sajandil. Väljendab taaskord valgustuslikke ideid. „Fatalist Jacqouis ja tema isand“ (1773) – tegevus viidud paljudesse paikadesse. Humoristlik ja optimistlik teos. Talupojamotiiv. Arutletakse ka fatalismi üle. 6. loeng 12.10.15 – eelromantism Suur osa romantismi ideestikust kujunes välja valgustuse ajal. Mingis mõttes võib öelda, et romantism on valgustuse äärmus. Valgustusel oli kaks faasi: 1. Materialistlik, empiiriline 2. Sentimentalistlik, tundeline -> see on ka eelduseks romantismi kujunemisele. Eelromantism ehk preromantism – see on aeg, mis käib enne romantismi teket. Tähtis on meelde jätta, et žanrid ei vahetu kella pealt, vaid see vahetus on sujuv. Muudatused luules 18. sajandi 2. poolel hakkavad olema eelduseks romantismi tulekule.
merel"- mütoloogiliste süzeede ülekandmisega saavutatakse karikatuurne efekt: müüdid osutuvad mõttetuteks ja vasturääkivateks. Keskikka jõudnud, loobus Lukianos sofistikast, mis oma ,,kõrgete" tunnete ning süzeede ja mütoloogiliste lisanditega oli tekitanud temas ühe suuremat vastumeelsust ja asus tegelma filosoofiaga. Filosoofide teooriad veetlesid Lukianost kriitilise sisuga kui vahendiga võitluses usundiliste ja moraalsete eelarvamuste vastu. Kasutasvabalt eri koolkondade ideestikust laenatud argumente, ilma et ta ühegi suunaga täielikult ühineks. Lukianose satiir omandab nüüd filosoofilise kallaku. Satiiri objektideks on stoikude õpetused jumalikust hoolest ja oraakleist, religioosne ebausk, vara-ja võimuahnus, rikaste veidrused, filosoofide dogmaatilisus, nende ebaväärikas eluviis, edevus ja kadedus, nägelemised ja orjameelsus. Oma tegevuse sellel etapil kasutas Lukianos populaarfilosoofilise kirjandusele omaseid zanre, otsides ühtlasi võimalust koomilise
Õitsvate metslaste ja kleratismi vastupõrge?. Merkeli kirjutiste sisu oli pärisorjuse kriitika. Merkeli ideoloogiline skeem võeti üle Läti ja Eesti autorite poolt, nt Carl Robert Jakobsoni esimene isamaaline kõne. Seda laadi ajaloovaade ei olnud mitte ainult rahvuslik, vaid ka luterlik. Kultuuritegelaste päritolu seotud vennastekogudusega. Kui kahe maailmasõja vahel etapleerus eesti teaduslik mediavistika, siis sellest samast Jakobsoni-Merkeli ideestikust kuigi kaugele ei mindud. Tõusis nõudmine kirjutada Eesti ajalugu. Kui varem oli vaadeldud, et on saksa linn, siis 30ndatel selgus, et linnade enamus olid mittesakslased. Hakati keskenduma maa- ja linnaeestlaste ajaloole. Eestis kõige enam jõudis agraarajaloos teha Blumfelt. See oli oma aja kogu maailma medievistikas üsna innovaatiline. Eesti kui koht, kus hakati kasutama statistilisi-massilisi andmeid maarahva uurimisel. Blumfelt ei doktoritöö hävis sõjas, töötas hiljem Rootsis
annaabi.ee 
