kuum alanevad juhteteed liiguvad kust kuhu, ülesanne peaajust seljaajju ning lähevad skeletilihastesse. Nende toimel teeb keha liigutusi. Külgmine kortikospinaaltrakt liigutab jäsemeid ja sõrmi alati kontralateraalseid Eesmine kortikospinaaltrakt liigutab keha keskosa lihaseid (ipsilateraalselt) Mis on ataksia ja mis apraksia? Võimetus toime tulla omandatud tegevustega, puudub sensoorne või motoorne defitsiit. Uusaju koore kahjustuse tagajärjel tihti. Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda. Ideomotoorne apraksia - ei oska enam sõnalisi korraldusi täita Ataksia lihaste koordinatsiooni ja nõrkuse häire, pigem väikeaju kahjustus Kolmas loeng Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. 1. Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne. (Mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides fn-
alanevad juhteteed liiguvad kust kuhu, ülesanne peaajust seljaajju ning lähevad skeletilihastesse. Nende toimel teeb keha liigutusi. Külgmine kortikospinaaltrakt liigutab jäsemeid ja sõrmi – alati kontralateraalseid Eesmine kortikospinaaltrakt liigutab keha keskosa lihaseid (ipsilateraalselt) Mis on apraksia? Võimetus toime tulla omandatud tegevustega, puudub sensoorne või motoorne defitsiit. Uusaju koore kahjustuse tagajärjel tihti. Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda. Ideomotoorne apraksia - ei oska enam sõnalisi korraldusi täita Loeng 5 Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. 1. Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne. (Mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides fn-des, kuigi keel- kõne on vasakus olulisem, on mõningad keelega seotud omadused esindatud ka paremas poolkeras) 2
- Pimepuudutus – kehatundlikkus paremal kehapoolel häiritud, ei tunne valu Apraksia – võimetus sooritada õpituid eesmärgipärasied liigutusi. Pole seletatav motoorsete või sensoorsete puudutustega. Kliiniliselt ei suudeta limiteerida žeste, demonstreerida õigete objektide õiget kasutamist ega kohast kasutamist. Tavaliselt esinev insultide või dementsuse korral. Jaguneb kolmeks: - Ideomotoorne – ei suudeta ellu viia üksikuid motoorseid liigutusi - Ideatoorne – ei suudeta ellu viia tegevusplaane - Konstruktsooniline – formatiivsed tegevused visuomotoorsel töötlusel, ei suudeta saavutada soovitud lõpptulemust. Akalkuulia – arvutamisoskuse häire, seotud vasakpoolse posterioorse parientaalse kahjustusega. Jaguneb kaheks: - Primaarne – ei suuda aru saada matemaatilistest mõistetest ega sooritada matemaatilisi operatsioone - Sekundaarne – arvutamisoskus kahjustub muude kogniitiivsete häirete tõttu. Neglekt –
Otsmikusagara kahjustusega kaasnevad häired on ka apraksia ja ataksia. Apraksia lad. keeles apraxia teovõimetus, tegevusvõimetus, suunatud tegevuse häiritus. Apraksia ei ole seotud koordinatoorsete häiretega, tundelise tajumisala vigastustega ega ülesandest mittearusaamisega. Haige lihtsalt ei suuda teostada varem kindlalt osatud tegevust. Tegevus võib olla väga lihtne näiteks juuste kammimine, ukseluku lahtikeeramine jms.. Apraksia puhul eristatakse kolme tüüpi: Seostumatu (ideatoorne) liigutuste mõte on häiritud. Iga liigutus eraldi võib olla läbi viidud õieti aga erinevad liigutuste etapid on häiritud. Motoorne väljendub spontaansetes (isetekkivates) liigutustes ja teise inimese liigutuste järeletegemises. Näiteks sügab arst nina, sama teeb ka haige. Konstruktiivne apraksia võimetus osadest tervikut kokku panna tähtedest sõna, puzzlet. Isegi neljast tikust ruudu kokkupanemisega on raskusi. Ataksia lad
• MS koosneb järgmistest anatoomilistest osadest: Apraksia Motoorne ajukoorBGväikeajuajutüvi seljaajulihaskond •Võimetus toime tulla omandatud tegevustega, puudub sensoorne või motoorne defitsiit. •Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda • 2 teed motoorsest ajukoorest: •Ideomotoorne a.- ei oska enam sõnalisi korraldusi täita – Lateraalne gruppPüramidaaltrakt e.kortiko-spinaaltrakt ja Rubrospinaaltr. jäsemete lihastele
annaabi.ee 
