ja võimsus; voorus oleneb ainult pingutusest, millega inimene oma olemasolu säilitada püüab. Neile naturalistlikele alustele rajab Spinoza oma vabaduseõpetuse. Ta eristab tahtevabaduse küsimust ja küsimust, kas vabadus on inimesele saavutatav. Spinoza lükkab tagasi idealistliku õpetuse tahtevabadusest. Inimloomusele paratamatult omaseks üldiseks jooneks kuulutab ta inimese sõltumise kirgedest ehk afektidest. Ent loobudes idealistlikust kujutlusest, nagu ei sõltuks inimese tahe motiividest, ei eita Spinoza selle põhjal inimese vabaduse võimalikkust. Vabadus on paratamatuse tunnetamine, s.t. täpne ja selge kujutlus sellest, mis on paratamatu. See dialektiline idee on materialistliku filosoofia suur saavutus. Spinoza õpetusest järeldus, et eri inimeste jaoks on olemas erisugused vabadusastmed. Spinoza piirab vabaduse ainult paratamatuse tunnetamisega ja paratamatusega nõustumisega
Millised olid Platoni ja Aristotelese seisukohad järgmiste punktide kohta: riik, luulekunst, üksikisikuvastutus? Platon Õpetaja, rajab Akadeemia nimelise kooli, õpetab. Kirj üle 40 teose, peaaegu kõik säilinud. On idealistlik filosoof, aristokraat. Oma teoses ,,Riik" annab ülevaate, milline peaks tema arust riik olema filosoofide riik, jaotab kastidesse filosoofid, sõdurid, talupojad. Filosoofide pärusmaaks on mõttetöö ja nad valitsevad. Tema idealistlikust õpetusest tuleb mainida, et elame varjumaailmas, tegeliku maailmaga puutume kokku aint tegeliku maailma objektide varjude kaudu (koopa metafoor oleme justkui ühes suures koopas, seljaga koopasuu poole, näeme koopa seinal maailma peegeldusi) (iga objekt, mida näeme, on selle idee vari tegelikkus on reaalsuse peegeldus). Ta õpetus on jäik. Kõigepealt on idee, siis praktika. Tegevus elus on püüdlemine kättesaamatute ideaalide poole, ideaalide paikapanemisest tegi ta karme
siseasjaks või said sellest osa ka lihtinimesed. Pulmaseltskonnas oli ka lihtrahvast- köögirahvas, voorimehed, kes enamasti olid lihtrahva hulgast. Brockmanni kiidulaul eesti keelele. 3. Valgustusaeg, lugeja ja lugemise ajalugu. Didaktiline juturaamat Eestis 18. Sajandi viimasel veerandil ja 19. Sajandi algul: Willmann, Arvelius, Luce ja Holtz Rahvale oleks vaja pakkuda lugemist, mis aitaks neid elus edasi. Aluseks oli 18. Sajandi valgustusaja filosoofia, mis lähtus idealistlikust soovist, et alamkihtide elu oleks parem. Kõik halb tuleb sellest, et puuduvad teadmised. Kogu 18. Sajandi kirjanduses lahknemine - ajaviitekirjandus ühelt poolt, õpetlikku iva kandev kirjandus teisest küljest (didaktiline kirjandus). Inimeste teadvuses edaspidi kinnistuski eristus - väärtkirjandus vs ajaviitekirjandus. Didaktiline jutukirjandus Peaks lugeajd miskitpidi harima. Algas meil kalendrikirjanduses. 1731 esimene eesti kalender. Muu tarviliku kõrval sees ka ajaviitekirjandust.
- 76. Aastal uus ÕS. Liialdused kõrvaldati ja õnnestus sõnastada reegel, et nimed, mis kehtivad riigis ametliku nimena ükski originaalipärane nimi ja selle kasutamine eesti keeles ei ole viga. 1983 VÕKi otsus maailma maade ja pealinnade nimede kohta. Madrid hilisem mugand. - 1996-1997 Emakeele Seltsi keeletoimkond: Õsi kohanimevalimik, üldpõhimõtted: jätkati üldsuunaga: Uppsala, Taiwan. Üksikud tagasipöörded: Bukarest, - 2013. ÕS loobutud idealistlikust nimekorraldusest, kus arvatud, et originaalipärased nimed on head ja kasulikud. Tuldud traditsiooniliste nimekujude juurde. Araabia nimede puhul nt. Korea nimede puhul: põhjakorea ja lõunakorea puhul erinevad viisid. NIMEDE HÄÄLDUS Oluline, kuivõrd nimed on kasutuses ka suuliselt. Hääldusest sõltub käänamine e millisesse käändtüüpi nime paigutame. Kirjutades võõrnime tunnustele vastav. Hääldades kontrast
Realismi ajastu (u1830-1890):sotsiaalne mõõde 46 Ühiskonnakriitika liberalismi mõjul Realism Rootsi s I Liberaalne realism (1830-1850). Ühiskondlik-ja majanduslik liberalism levis Rootsi, ajakirjanduse debatt mõjutas ilukirjandust. Romaanikirjanduse läbimurre. II Mõõdukas klassitsistlik realism (19.sajandi keskpaik) Luule tagasitulek. Eeskuju võeti Soome rootsikeelse luuletaja J.L. Runebergi idealistlikust ja heroiseerivast loomingust. Victor Rydberg (suri 1895) - romaanikirjanik ja luuletaja ja usufilosoof, kes eluajal kuulus Rootsi vaimsete juhtide hulka. Eeskujuks Goethe humanism, Grundtvigi kristlus ja muinaspõhja vaimsus (viikingite mütoloogia)ja antiikajastu (Kreeka linnriikide ajalugu). Romaan ,,Viimane ateenlane" (1859). Sõjalise vapruse ülistamine luulekogudes III Naturalism = äärmuslik realism (1870-1880. aastatel)
annaabi.ee 
