Ehkki akadeemia oli tema õpingute ajaks allakäinud, tõstis ta koostöös kaasmaalaste Eugen Dückeri ja Gregor von Bochmanniga õppeasutuse taas moodsa kunsti keskuste sekka. Looming Paljud Gebhardti pildid on usulistel teemadel. Neid iseloomustab sügav ja jõuline, kuid varjundirohke usutunnetus. Sageli matkis ta neis 15.-16. sajandi Hollandi ja Saksamaa meistreid mitte üksnes keskkonna ja rõivastuse, vaid ka figuuride kujutuslaadi poolest. Tema maalide ilu ja idealiseeritus tõid talle nii imetlejaid kui ka vastaseid. Gebhardti tähtsamate piiblimaalide sekka kuuluvad: "Rikas mees ja vaene Laatsarus" (1865, Crocker Art Museum Sacramentos) "Jairuse tütre elluäratamine" (1864; koopia 1884) "Kristus ristil" (1866, Tallinna Toomkirik) "Viimne õhtusöömaaeg" (1870, Rahvusgalerii Berliinis; suurteos, milles kunstniku realistlik stiil harmoneerub religioosse motiivi väärikusega)
Ehkki akadeemia oli tema õpingute ajaks allakäinud, tõstis ta koostöös kaasmaalaste Eugen Dückeri ja Gregor von Bochmanniga õppeasutuse taas moodsa kunsti keskuste sekka. Looming Paljud Gebhardti pildid on usulistel teemadel. Neid iseloomustab sügav ja jõuline, kuid varjundirohke usutunnetus. Sageli matkis ta neis 15.-16. sajandi Hollandi ja Saksamaa meistreid mitte üksnes keskkonna ja rõivastuse, vaid ka figuuride kujutuslaadi poolest. Tema maalide ilu ja idealiseeritus tõid talle nii imetlejaid kui ka vastaseid. Gebhardti tähtsamate piiblimaalide sekka kuuluvad: "Rikas mees ja vaene Laatsarus" (1865, Crocker Art Museum Sacramentos) "Jairuse tütre elluäratamine" (1864; koopia 1884) "Kristus ristil" (1866, Tallinna Toomkirik) "Viimne õhtusöömaaeg" (1870, Rahvusgalerii Berliinis; suurteos, milles kunstniku realistlik stiil harmoneerub religioosse motiivi väärikusega)
Kunstiakadeemia professoriks. Ehkki akadeemia oli tema õpingute ajaks allakäinud, tõstis ta koostöös kaasmaalaste Eugen Dückeri ja Gregor von Bochmanniga õppeasutuse taas moodsa kunsti keskuste sekka Paljud Gebhardti pildid on usulistel teemadel. Neid iseloomustab sügav ja jõuline, kuid varjundirohke usutunnetus. Sageli matkis ta neis 15.-16. sajandi Hollandi ja Saksamaa meistreid mitte üksnes keskkonna ja rõivastuse, vaid ka figuuride kujutuslaadi poolest. Tema maalide ilu ja idealiseeritus tõid talle nii imetlejaid kui ka vastaseid. Gebhardt maalis ka palju suurepäraseid portreid (osa neist on eksponeeritud Firenzes Uffizi galeriis), muuhulgas XV-XVI sajandi usureformaatoritest ja teadlastest (Johannes Müllerit ehk Regiomontanust ja Bernhard Waltherit kujutab maal "Pendlivõnked" (1874)). Ta sai kuldmedaleid Berliinist (Berliini Kunstinäituse suur kuldmedal), Dresdenist, Münchenist, Viinist ja Pariisist ning oli
lopsakust. Ta muutub kiirelt populaarseks kogu Euroopas ja tal on palju järgijaid. Itaalias oli tal üks järgijatest naiskunstnik Gentileschi, kes kujutas oma töödel Piibli naiskangelasi („Juudit ja tema teenijanna“). Carracci’d ja nende järgijad rajavad kunstiakadeemia, selle jaoks, et eristada ennast käsitöölistest. Gonolya(?) akadeemia juhiks saab üks vendadest. Püüavad kujutada asju realistlikult aga läbi kõrgbarokki, otsides ilu. Kehade puhul on Raphaeli-laadne idealiseeritus. Üritatakse vaatajaruumi ühendada maaliruumiga. Kooolkonna esindajad tegid laemaale, religiooseid ja maastikumaale. Andrea Pibosto laemaalil on efekt, et lagi ei lõppegi ära vaid läheb taevasse edasi. SKULPTUUR Esindajaks ainult Bernini. Väljendusvahendiks rahutud ja liikuvad massid. Oluline on liikumine ja muutumine. Kujud on avatud, tunnetavad ruumi ja vaatamiseks igast küljest. Püüab süüvida inimese mõttemaailma. („Taavet“; „Apollon ja
populaarne portree püst, kuna austati esivanemaid, need olid õdus tähtsal kohal; portreed on väga realistlikud ja psühholoogilised. Provintsidesse saadeti keisrite portreed, mille ees toodi ohverdusi. Austati nagu keisrit. Hilisvabariigi ja Keisririigi ajal muutus skulptuur idealiserritumaks (keiser Augustuse skulptuur). Polegleitose odakandija oli palju eeskujuks. Rahualatri puhul on võetud eeskujuks Friesi reljeefidest. Idealiseeritus kreeka mõju tõttu. Maalikunst Pompeii ja Herpanaljoni, mis kavatakse 18.saj välja. Kõikides Pompeii majades olid põrandad mosaiigid ja seinamaalid. Roomlased kasutasid palju optilisi petteid. Temaatika oli seinast-seina. Seinamaalid illusionistlikud ja püütakse jäljendada loodust ja erinevaid materjalle. Üheks teemaks oli mütoloogia ja kirjandus. Seinamaalid on valminud mitme sajandi jooksul, eristatakse nelja stiili, millel pole rangeid ajalisi piire. Majade omanike ei teata v
Vastand metsik (naeruvääristatakse) tsiviliseeritud (idealiseeritakse) Mida aeg edasi seda enam muutub võõras ja arusaamatu poliitiliseks sõnumiks/tähenduseks (eesmärk näidata, et üks rahvas on nõrk, vaene, madal) need rahvad vajavad abi ja järele aitamist eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja kirjandus tekib tõlkimise alusel (mugavdamine ja adaptsioon, peale sõna ja lause tõlgitakse ka teist kultuuri ja maailmavaadet. Tõlkeline loovus). Hans Susi (sureb väga noorelt 1549 katku), õpilane 1546, pastor võttis enda juurde elama, tõlgib esimesed pikemad lõigud piiblist eesti keelde (see on
annaabi.ee 
