Inimeste erinevused Sugu On naisi, mehi, tüdrukuid ja poisse. Neil võib olla erinevusi ja sarnasusi. Mees näitab emotsioone vähem, kui naine. Põhjus, miks mees oma emotsioone vähem välja näitab, võib aga peituda hoopiski kavatsuses. Tüdrukut julgustatakse näitama hoolivust, sest seda nimetatakse naiselikuks käitumiseks. Vanus Väike laps ei pruugi aru saada kas ta teeb ütlemisega kellegile haiget. Lapsel on palju vähem teadmisi kui vanemal inimesel. Vanuselised erinevused väljendavadki huvides, oskustes ja ka selles, mida keegi elus tähtsaks peab. Välimus Internet pakub pilte ideaalse välimusega naistest ja meestest. Tegelikus elus on raske leida inimest, kes igas mõttes pikkuse, silmade värvi, huulte kuju...
keskne koht. Üks olulisemaid kasvatusvorme on väärtuskasvatus. Väärtuse mõiste alla mõtleme sõpruse, armastuse ja pereväärtust. Väärtuskasvatus paneb õpilasi mõtlema , et kõneldud ja elatud väärtused on pahatihti erinevad. Head kasvatus suhet võib iseloomustada enne kõige vastastikuse usalduse ja austusega. Heal suhtel peab kahe inimese vahel olema kannatlikus, õigustunne ja tagasihoidlikus. Kasvatuse abil tahame vormida inimest sarnaseks ideaalkujule ehk teisti öeldes täiuslikkuse inimlikkuse saavutust. Kuid kas see on õige? Kasvatus ei kesta nii kaua, kui kasvataja annab teadmisi edasi kasvatatavale vaid see kestab inimese eluea lõpuni. Inimene ise on suur arenguprotsess kasvatuses. Alguses teised - pärast ta ise, ümbruskond ja keskkond. Kasvatus algab kodust ja lapse esimesest elupäevast. Vanemad on lapsele mitmel viisil kõige tähtsamad kasvatajad, kelle kõrval kool jääb üsna marginaalseks mõjutajaks. Paljud meie aja
ja usaldus. Nad peavad ideaalsele kasvatajale vajalike üldiste omaduste otsimist teisejärguliseks. Kuna tugev ja toimiv kasvatussuhe tekib vaid kahe inimese interaktsioonis, ei piisa ainult headest omadustest või tahtejõust, vaid kasvataja peab oma seisuse justkui iga kasvandiku juures eraldi välja teenima. (Hirsjärvi & Huttunen, 2005, lk 46-47) Seega heal suhtel peab olema kahe inimese vahel kannatlikkus, õigustunne ning tagasihoidlikkus. Kasvatuse abil vormime inimest sarnaseks ideaalkujule ehk teisiti öeldes täiuslikuks. Kuid kas see on õige? Kasvatus kestab inimese eluea lõpuni, see ei kesta vaid nii kaua, kui kasvataja annab teadmisi edasi. Inimene ise on suur arenguprotsess kasvatuses. Alguses teised - pärast ta ise, ümbruskond ja keskkond. Kasvatus algab siiski kodust ja lapse esimesest elupäevast. Vanemad on lapsele kõige tähtsamad kasvatajad, kelle kõrval lasteaed ja kool jääb üsna marginaalseks mõjutajaks.
See tähendab, et kasvul on eesmärk, taotlus. Mis eesmärk see võiks olla, ei saa antropoloogia üheselt vastata. See on jätkuva, sügava analüüsi teema. Võime öelda, et kasvatuse abil suunatakse inimest säärase kvaliteedi poole, mida peetakse inimlikkuse ideaaliks. Selline mõtteviis sai alguse juba antiikajal, mil vanad kreeklased püüdsid inimese loomust kasvatuse abil vormida võimalikult sarnaseks ideaalkujule. Kasvatus tähendab ,,täiusliku inimlikkuse" saavutamist. Kasvatusel on ka ühiskondlik külg. Inimene saab oma eesmärke saavutada vaid ühiskonnas. See on kasvatussotsioloogiale omane lähenemine kasvatuses. Kasvatuse abil aidatakse inimesel toime tulla selles ühisonnas, milles ta on sündinud või elab. ,,Toimetulemist" võib nimetada ka sotsialiseerumiseks. Kasvatust omakorda võib pidada sündmuste sarjaks, protsesseks, mida sotsioloogid nimetavad sotsialiseerimiseks.
See tähendab, et kasvul on eesmärk, taotlus. Mis eesmärk see võiks olla, ei saa antropoloogia üheselt vastata. See on jätkuva, sügava analüüsi teema. Võime öelda, et kasvatuse abil suunatakse inimest säärase kvaliteedi poole, mida peetakse inimlikkuse ideaaliks. Selline mõtteviis sai alguse juba antiikajal, mil vanad kreeklased püüdsid inimese loomust kasvatuse abil vormida võimalikult sarnaseks ideaalkujule. Kasvatus tähendab ,,täiusliku inimlikkuse" saavutamist. Kasvatusel on ka ühiskondlik külg. Inimene saab oma eesmärke saavutada vaid ühiskonnas. See on kasvatussotsioloogiale omane lähenemine kasvatuses. Kasvatuse abil aidatakse inimesel toime tulla selles ühisonnas, milles ta on sündinud või elab. ,,Toimetulemist" võib nimetada ka sotsialiseerumiseks. Kasvatust omakorda võib pidada sündmuste sarjaks, protsesseks, mida sotsioloogid nimetavad sotsialiseerimiseks.
annaabi.ee 
