Ideaalgaas (1)

Sarnased õppematerjalid

2

pdf

Energia ja võimsus

Roman Koscikas 120450 09.11.2012 Ülesanne 2 Energia ja võimsus Kirjutan välja algandmed: m=2,1kg t=19ºC P=2500 J∙s ŋ=100%=1,0 Leian kirjandusest vee erisoojuse: qvesi=4187 J/kg∙K Leian vee soojendamiseks kuluva aja. Selleks leian kui palju on vaja temperatuuri tõsta: Δt=100­19=81 (ºC) Seejärel leian aja: Δ t⋅m⋅qvesi 81⋅2,1⋅4187 A= = =284,9 (s ) P⋅η 2500⋅1,0 

Soojustehnika1

2

pdf

Protsess ideaalgaasi seguga

Roman Koscikas 120450 10.11.2012 Ülesanne 3 Protsess ideaalgaasi seguga Kirjutan välja algandmed: Suitsugaasi koostis: N2 50%; CO2 20%; O2 3%; H2O 100­50­20­3=27% Tsg=200+273,15=473,15K Vsg0=9m3/s Tv=2+273,15=275,15K Leidmaks korstna diameetrit, pean eelkõige leidma suitsugaasi ruumala antud tingimustes: T 473,15 V sg=V sg0 sg =9 =15,59 m3 / s T0 273,15 Nüüd leian sellise silindri läbimõõdu, mille kõrgus oleks h=8m ja ruumala V=15,59m3, ning siis leian  selle silindri läbimõõdu: Järgmiseks leian soojuskao Q2:

Soojustehnika1

4

pdf

Soojusõpetus Y1

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut xxx Y1 Y1 Kodune töö Tehnika ja tehnoloogia õppekava TITT EK-2 Juhendaja: lektor xxx Tartu 2021 SISUKORD ÜLESANNE 1 ............................................................................................................................... 3 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................ 4 ÜLESANNE 1 Leida õhu mass ruumis, mille põrandapindala on 770 ruutmeetrit ja kõrgus 2,3 meetrit. Toas on temperatuur 17 kraadi Celsiust (290,15 kraadi Kelvini) ja õhu rõhk baromeetri järgi 740 millimeetrit elavhõbedasammast (98658,55 Pa). Õhu gaasikonstant R on 8,314 J/(K×mol) [1]. Arvutusel kasutada ideaalgaasi olekuvõrrandit pV=mRT. Esialgu leian mitu mooli õhku on selles ruumis, selleks kasutan valemit

Soojusfüüsika

6

docx

Protsess ideaalgaasiga

Ülesanne 5 Protsess ideaalgaasiga Algandmed: V1=8m3 Gaas on heelium (He) T=const. M(He)=4g/mol p1=8Mpa=8000000 Pa He moolerisoojus k=1,67 t1=400°C V2;T2;L;Q=? T1=T2=673,15 K p2=0,14 Mpa=140000 Pa Arvutused: Leian erimahu v1 valemist pv=RT: 8000000· 0,175 v2 = 140000 = 10 m3/kg RT v1 = p Leian massi: pV=mRT 8314 R= 4 =2078,5 p1 ·V m= RT 2078,5 · 673,15 v1= 8000000

Soojustehnika1

28

docx

Keemia aluste protokoll 1: Ideaalgaaside seadused

Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Antud töös kasutatakse aja ja reaktiivide kokkuhoiu mõttes süsinikdioksiidi balloonist. Sissejuhatus Ideaalgaaside seadused Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel:  temperatuur 273,15 K (0 °C)  rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi1:  temperatuur 273,15 K (0 °C)  rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg)

Keemia alused

26

docx

Keemia praktikum nr1: Ideaalgaaside seadused

 1. Sissejuhatus. Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid)

Keemia alused

5

doc

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine ja metalli massi määramine

Laboratoorne töö 1 Töö ülesanne süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine Sissejuhatus Ideaalgaas-oletatav gaas, mille molekulidel puudub ruumala, on ainult punktmass ning molekulide vahel puuduvad vastasmõjud. Gaasi mahu arvutamine normaaltingimustel: temperatuur (t°): 273,15 K (0°C) õhurõhk (P): 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg Gaasi mahu arvutamine standardtingimustel: temperatuur:(t°): 273,15 K (0°C) õhurõhk (P): 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule või aatomeid (väärisgaasid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm= 22,4 dm3/mol, siis standardtingimustel 101 325 Vm= 22,4·---------- = 22,7 dm3/mol

Keemia alused

18

doc

Laboratoorne töö 1- ideaalgaaside seadused (Keemia alused)

Laboratoorne töö 1 Ideaalgaaside seadused Sissejuhatus Gaasilises olekus aine moleklid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata- ideaalgaas. Gaasiliste ainete mahtu mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppeliselt nn normaaltingimustel:  Temperatuur 273,15 K (0 oC)  Rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Aga gaasiliste ainete mahtu võib väljendada ka standardtingimustel:  Temperatuur 273,15 K (0 oC)  Rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Boyle’i – Marionette’i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P).

Keemia alused

Kommentaarid (1)