Mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sai nime Nero kolossi järgi. Ajalugu 71-72 alustatakse ehitusega. 80 õnnistati sisse Tituse poolt. 217.a süttib põlema pikselöögist ja taastakse. 442.a saab kannatada maavärinas ja taastakse. 470.a saab uuesti kannatada maavärinas ja taastatakse kuni 800 jääb mahajäetuks. 1244.paavst kuulutab kiriku varaks. 1490. alustatakse näitemängudega areenil. 1703 maavärin kahjustab idatiiba. 1790-1812. esimesed väljakaevamised areenil. 1938-1939. kogu areen ja maaalused koridorid kaevatakse välja. 192-1999.a restaureeritakse erapanga rahadega. Kasutatud allikad. http://wiki.gomaailm.ee/wiki/colosseum / http://et.wikipedia.org/wiki/Colosseum
Keelte mitmekesisus. 1. Altai keeled on keelte rühm, kuhu arvatakse turgi, mongoli ja tunguusi-mandzu keeled. Selles osas, kas altai keeled moodustavad keelkonna või on nende sarnasused tekkinud keelekontaktide tulemusel, pole keeleteadlaste seas üksmeelt. Altai keel jaguneb 2 suurde murderühma: lõunarühm moodustub altai, teleuudi ja telengiidi, põhjarühm tuba, kumandini ja tselkani hõimukeeltest. Altai keele põhjamurded kuuluvad uiguuri-oguusi rühma idatiiba, lõunamurded aga kirgiisi-kõptsaki rühma. Keelelised erinevused põhja- ja lõunarühma vahel on sedavõrd suured, et vastastikune arusaamine on raskendatud. Altai põhjamurretele seisab lähedal sori keele Kondoma murre. 2. Gruusia ja abhaasia keeled kuuluvad Kaukaasia keelte hulka. Nende kahe keele sugulased: avaar, dargi, laki, lesgi, tabassaraani, ingusi, tsetseeni, abasiini, adõgee, kabardi-tsrerkessi keeled. 3. Afroaasia keeled keelkond, mille keeli kõneldakse peamiselt Aasia
linnuste siselahendusest. Linnuste sõjakahjustused Teine maailmasõda käis Narvast ja Ivangorodist üle kaks korda. Esimesel korral, 1941. aastal pääsesid linnused eriliste kahjustusteta. Kolm aastat hiljem on sõjategevus tagasi ja ehkki 1944. aastaks on Narvas hävinud ligi 200 hoonet, jäid Narva ajalooline südalinn, jõe mõlemal kaldal asunud vabrikuhooned ja linnused suhteliselt terveks. Linnus sai siiski vähe kannatada, purustused hõlmasid Idatiiba ja kivist kasarmuid Läänehoovis. Juuni alguses sai suurekaliibrilisest mürsust kannatada Pika Hermanni torn. Sõja lõpuks olid varemetes torn ja kõik konvendihoone tiivad, Läänehoovi looderondeelist ja Kivisaalist olid alles ainult välisseinad. Omamoodi irooniline, et kõige väiksemate purustustega elas sõja üle Rezvoi poolt 19. sajandi keskel dekoratiivseks restaureeritud Läänedansker. Oluliselt paremas seisukorras polnud ka Ivangorodi linnus, 11 tornist olid purustatud 6,
aastal asus vennaskond 1310. aastal Padisele. Iseseisva Padise kloostri rajamise alguseks võib pidada 1317. aastat, kuigi ehitusluba saadi Taani kuningas Erik Menvedilt juba 1305. aastal. Seejärel algasid kohe ka kloostri rajamistööd, kestes ligi poolteist sajandit. Klooster kavandati tollal ligikaudu 30x30 meetri suuruse sisehooviga kompleksina, mille põhjakülje hõlmas kirik koos selle aluste moonaladude ja keldrikabelina toimiva krüptiga. Lõuna- ja idatiiba olid plaanitud munkade elu- ja majandusruumid. Sissepääs sisehoovi paigutati läänetiiva keskossa. Enne nimetatud hoonekompleksi valmimist elasid mungad arvatavasti ajutistes puithoonetes. 1343. aastaks jõuti ülalmainitud kloostriklausuurist valmis ehitada tõenäoliseliselt esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest. Siis puhkes Harjumaal suur talurahvaülestõus, mis on tuntuks saanud Jüriöö ülestõusu nime all.
Prantsusmaale tungimine Luksemburgi ja Belgia kaudu ümber Pariisi, Prantsusmaa 39 päevaga kogu sõda 3-4 kuud, itta ainult üksikud üksused alguses Prantsusmaa – eesmärk vältida hävitada häviatavat kaotus Preisi-Prantsusmaa sõjas, Prantsuse- Saksa piirilkindluste süsteem, Belgia piirile mitte, nim. plaan 17., plaani peaidee: hoogne pealetung Inglismaa- olid valmis toetama Prantsusmaa idatiiba, alguses 70 000 meest, mida hiljem oli võimalik suurendada Venemaa – sõjaks halvasti valmistunud, varustus kehv, võimalik kaks rünnakusuunda Ida- Preisimaa ja Austria-Ungari, Prantsusmaa palvel Ida-Preisimaa Austria-Ungari – arvestas kahe rindega, arvestas abiga Saksamaalt, suuremad jõud Venemaa vastu väiksemad Serbia F.Ferdinandi tapmine – millal, miks, kelle poolt 28
/Treikelder, joonis 3/ Müüride paksuse pärast pidas Lembit Odres üheks Kolga torni tõenäoliseks asukohaks just teenijatemaja, aga mitte peahoonet. Teine põhjendus on, et Jacob De la Gardie tellis 1623-42 ehituste ajal ehitusmeistritelt varemete ja mingi vundamendi lammutamise, kuid ei tellinud kasutuseloleva elumaja lammutamist. Kolmas põhjendus on oletatavalt keskaegne müürijupp teenijatemaja küljes (vt lk 16) Danskeriga elamu paigutan teenijatemaja idatiiba (A) sellepärast, et selle põhjaseinas on sissepääs keldrisse (praegu on sissepääs trepi alt). See võiski paista Goeteerise pildil võlvkaarena. Täiesti võimalik on ka see, et danskeriga hoone jäi peahoone müüridesse (B), sest ka sel juhul poleks olnud tarvis seda lammutada. Kuid samahästi võis danskeriga maja asuda kus iganes ja see lammutati millalgi hiljem pärast esimese peahoone valmimist.
annaabi.ee 
