Seal kõneldi peamiselt kreeka keelt. Ladina keelt kasutati vaid riigivalitsemises ja sõjaväes. Idaprovintsides olid väiketalud. Juba enne roomlaste vallutusi oli siin olnud kõrgkultuurid. Lääneprovintsid olid peamiselt põllumajanduslikud. Seal olid orjatööl põhinevad latifundiumid. Lääneprovintsides olid väiksemad ning nooremad linnad. Lääneprovintse mõjutas Rooma kultuur rohkem, kui Idaprovintse. 7. Rooma armee Vabariigi algusajal koosnes kodanikest ja liitlastest. Hilise vabariigi ajal kujunes välja palgasõdurite armee. Sõjaväe ülesehitus, relvastus ja taktika püsis siiski endine
keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast, *Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti, *II saj. lõpul ja III saj. algul hakkas olukord riigiga halvenema riigipiire rünnati ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad 6)Segaduste ajajärk 235-284 pKr - *Sagedased verised riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni, *Võimule hakkasid tõusma madalat päritolu, oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud, * Rooma idaprovintse ründas Uus-Pärsia riik ja põhjast germaanlaste hõimud 7)Rooma uus tugevnemine 284-395 pKr - *Keiser Diocletianus suutis segadused lõpetada ja riigis taas kindla korra kehtestada, korraldas ümber riigi valitsemise ja sisekorralduse, suurendades keisri ja riigi bürokraatia võimu nind kärpides senati tähtsust ja kodanike vabadusi, *Constantinus Suur jätlas ümberkorraldusi 313 legaliseeris ristiusu, see muutus kiiresti impeeriumi valitsevaks religiooniks, *CS rajas
Pärast Augustust tugevnes keisrite positsioon järjest. Keisrite kätte koondus sisuliselt ainuv õi m , hilise maid keisreid austati juba pool ju malatena, see periood kannab ni me do minaatprintsipaat. Kol mandal sajandil tabas keisriv õi mu ajutine kriis (s õdurkeisrite ajastu). Järjest ena m hakkas il mne ma erinevus Roo ma lääne ja idaprovintside vahel(lk211). Lääneprovintse iseloo mustas Ladina kultuur ja need h õl masid tänapäeva lääneeuroopa. Idaprovintse iseloo mustas Kree ka kultuur ja need olid tänapäeva Balkan, VäikeAasia, Süüria ja Egiptus. Lääne provintsid jäid o ma arengult idast järjest enam maha. Idaprovintside olid jõuka mad ja kaubanduslikult arenenud jne. Lääne provintsid jäid ida provintsides arengust maha. Selles olukorras sai Roo ma keisriks C onstantinus Suur. C onstantinus rajas i mpeeriumile uue pealinna, mis sai ni meks Konstantinoopol. Ta hakkas ise sealt valitse ma, ta m ääras endale
rahuperioodi, 64.aastal hävis suur osa Roomast hiigel tulekahjus, I saj. keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast, Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti, II saj. lõpul ja III saj. algul hakkas olukord riigiga halvenema riigipiire rünnati ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad 7) Keisririigi aeg 30ekr- 476 pkr Sagedased verised riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni. Rooma idaprovintse ründas Uus-Pärsia riik ja põhjast germaanlaste hõim. Keiser Diocletianus suutis segadused lõpetada ja riigis taas kindla korra kehtestada, korraldas ümber riigi valitsemise ja sisekorralduse, suurendades keisri ja riigi bürokraatia võimu nind kärpides senati tähtsust ja kodanike vabadusi. Constantinus Suur jätlas ümberkorraldusi 313 legaliseeris ristiusu, see muutus kiiresti impeeriumi valitsevaks religiooniks, samuti rajas Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna Konstantinoopoli,
retseptsioonist Bütsantsis. Küll saab hiljem kõnelda Bütsantsist lähtunud Rooma õiguse retseptsioonist. Lääne-Euroopa (eriti Saksa) õigussajalooteadus ei pea Bütsantsist lähtunud retseptsiooni Rooma õiguse retseptsiooni osaks ning eelistab rääkida Kreeka-Rooma õigusest. RIIKLIK-TERRITORIAALNE ARENG 1. Ida-Rooma periood 284 - 565 1.1. Riigi dualism - 284-395 Rooma impeeriumi murdekoha piiritles keiser Diocletianus tetrarhia loomisega. Alates riigireformist alates valitseti idaprovintse (Kreeka, Balkani kesk- ja idaosa, Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus) põhimõtteliselt eraldi. Maailmariigi lõplik jagunemine toimus 395.a., mil suri keiser Theodosius I Suur (379-395). Theodosius oli viimane keiser, kes suutis kogu riigi pärast usurpaator Eugeniuse purustamist oma võimu alla ühendada, ühtlasi on teda nimetatud viimaseks suureks väejuhiks Rooma keisrite hulgas. Theodosius oli juba 383.a. nimetanud oma poja Arkadiose idaosa augustuseks, 393.a
annaabi.ee 
