Aga vöösidki on tuhandeid, igal oma muster ja värvid. Naiste kirivöö on eesti rahvapärases tekstiilikunstis olnud eriti armastatud, teda on kantud nii vaipadele kui kinnastele, aga isegi õllekannud pole sellest rikkalikust geomeetriast puutumata jäänud. Ilus vöö ju ka - valgele linasele põhjale kootud värviline villane kiri. Saaremaa Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pea ja jalakatted, pealisrõivastest pikk kuub ja lambanahkne kasukas.
Karja kihelkonna rahvariided 2011 Sissejuhatus Saaremaal olid rahvariided igas kihelkonnas erinevad. Ühisjooni võis leida eestirootslaste riietusega - kurrutatud seelikud. Ühevärvilised seelikud muutusid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks. Põlle kandsid ka naised, mitte ainult noored. Suuremate rühmadena võib eristada lääne- ja idapoolsemate kihelkondade riideid. Ida-Saaremaal, kus asub ka Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine Särk 19. sajandi vältel muutus naiste rõivamood. Särk tehti linasest riidest.Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Kraed ja vahel ka varruka värvleid kaunistati tumedavärvilise villase tikandiga. Sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes pandi särgile lahtkrae. Nii sai kraed vajaduse korral vahetada. Saaremaal oli
Suhted Skandinaaviaga tihenesid alates 9. sajandist tunduvalt. Aastaid 800-1050 ongi nimetatud viikingiajaks Eestis. Viikingite viibimist Eesti aladel kinnitavad teemakohased leiud viikingite nooleotstest. Viikingite sõjakäikudest Eestisse kõnelevad saagad. Mitmel korral hoobeldakse, et vallutati kõik Läänemere idakalda rahvad. Need on kinnitamata andmed ning viikingid ilmselt siiski püsivamat edu ei saavutanud. Ilmselt oli Eesti alal pigem teatav vahendajaroll viikingite ja idapoolsemate rahvaste vahel. Kõige olulisem viikingite üritus, mis aga Eesti ala peagi ka väga otseselt puudutas, oli Vana-Vene riigi rajamine 862. aasta paiku. Vana-Vene riik rajati nn tsuudide aladele. Tsuudideks on nimetatud läänemeresoomlasi, ka eestlasi. Moodustasid enamiku Vana-Vene riigi elanikkonnast. Pildil ruunikivi, mille tekst räägib viikingist kuningapojast, kes hukkus Virumaal (Rootsist pärit kivi).
Üha enam hakkasid siia sõjaretki tegema skandinaavia hõimud. Aastal 600 olevat rootslaste kuningas Ingvar terve suve siin rüüstanud, lõpuks aga lahingus eestlastega langenud. Aastaid 800-1050 nim. Euroopas viikingiajaks. Sel perioodil domineerisid viikingid ühel või teistsugusel moel kogu Euroopas kas vallutajatena, röövlitena, kaupmeestena või valitsejatena. Viikingite sõjakus tähendas arvukate relvakonfliktide olemasolu ka Eesti aladel, sest Eesti jäi viikingite idapoolsemate kaubateede lähedusse. Püsivat edu viikingisõdalased siiski ei saavutanud ja skandinaavia ruunikirjadel on kirjeldatud mitmegi tähtsa viikingite pealiku langemist, samuti eestlaste vasturetki Rootsi. Suhted venelastega olid kuni 10.sajandini rahumeelsed. Vene kroonikates nim eestlasi tsuudideks ja esialgu toimus naabrite vahel peamiselt kaubavahetus. II aastatuhande algul olukord muutus. Mitmel korral tungisid siia sõjakad Vene vürstid. Tuntuim on 1030.a toimunud Jaroslav Targa retk
9000 ning hakkas seejärel suure suremuse tõttu langema. Arvestades hiljem lisandunud vange, toodi Vaivara koonduslaagrisse kokku ligikaudu 10 000 juuti. Kinnipeetavate peamiseks surmapõhjuseks olid 1943/44. aasta talvel puhkenud epideemia, alatoitlus ning rasked töötingimused. 1944. aasta juuni lõpuks oli laagrites surnud vähemalt 1500 juuti, teist sama palju töövõimetuks muutunud kinnipeetavaid oli saadetud Eestist ära mujal asuvatesse laagritesse, kus nad hukati. Kõige idapoolsemate laagrite evakueerimine algas Punaarmee rünnakute tõttu Narva piirkonnas 1944. aasta jaanuaris-veebruaris. Juuni lõpuks oli laagritesse jäänud veel 6600–6700 juuti. Uus evakueerimine algas juulis seoses Punaarmee pealetungiga. Seekordse evakueerimisega kaasnes ka töövõimetute või evakueerida mittejõutud juutide hukkamine. Septembri keskpaigaks olid kõik allesjäänud juudid kogutud Lagedi ning Klooga laagritesse, kust nad pidi meritsi evakueeritama
annaabi.ee 
