94

doc

Euroopa Liidu naabruspoliitika

Minnes aga siit Idapartnerluse poliitika juurde, siis siin peab Eesti oluliseks initsiatiivi edasiarendamist vastavalt Idapartnerluse Vilniuse tippkohtumise ühisdeklaratsioonis sõnastatud eesmärkidele ning kahepoolsete suhete jätkuvat arendamist Euroopa Liidu ja Idapartnerlusega haaratud riikide vahel, millisteks on Armeenia, Azerbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene. Samas toonitab Eesti juhtkond, et Idapartnerlus peab olema piisavalt paindlik, et võimaldada individuaalset lähenemist partnerriikidele, ehk teisiti öeldes liikuda kiiremini edasi nende riikidega, kes selleks on valmis. -8- III loengupaar õppeaines “Euroopa Liidu naabruspoliitika”. Teema: “ENP nn “Põhjadimensioon kui selle poliitika Põhja-suunaline komponent, seal osalejad, selle koostöövaldkonnad ja seosed loomemajandusega ning Soome ja Eesti osa selles poliitikas”. (Koostas: J

Ühiskond → Poliitika

6 allalaadimist

2

docx

Aastatuhande arengueesmärgid

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kaili-terras-uro-aastatuhande-arengueesmargid- ja-eesti?id=67140244 2013. aasta novembri Diplomaatia keskendub ÜROga seotud temaatikale ning novembri lõpus Vilniuses toimuva Euroopa Liidu Idapartnerluse-alase tippkohtumise taustade avamisele. 15.-16. novembril külastas Eestit ametliku visiidi käigus ÜRO peasekretär Ban Ki- moon. Maailmaorganisatsiooni peasekretäri esimese Eesti-külastuse käigus andis Ban Ki-moon Diplomaatiale intervjuu, kõneledes ÜRO ja selle peasekretäri rollist globaliseeruvas keskkonnas, aga ka Süüria kodusõjast ning tuumarelvade levikust. ,,Näib tekkivat konsensus, et 2000. aastal kokku lepitud küllaltki kitsad aastatuhande arengueesmärgid peavad jätkuma ka peale 2015. aastat," kirjutab Terras. ,,Vaesuse vähendamine jääb peamiseks eesmärgiks, aga sellele on soov ja vajadus läheneda oluliselt laiapõhjalisemalt." ,,Kuidas me ka ELi ideid ei imetleks, ei ole neil üleilmses võitl...

Ühiskond → Ühiskond

3 allalaadimist

10

doc

EL õiguse alused

rahaühik on euro; kaitseb ja edendab oma väärtusi ja huve ning aitab kaasa oma kodanike kaitsele. 15. Selgita, mida tähendab ELi naabruspoliitika ja nimeta riike, kes on naabruspoliitikaga hõlmatud Euroopa Liidu naabruspoliitika on 2004. aastal vastu võetud Euroopa Liidu poliitika, mille eesmärgiks on luua EL-i ümber sõbralike riikide ring, kes ei ole samas EL-i täisliikmed (nt. Ida-Euroopas, Vahemere lõunakaldal ja Lõuna-Kaukaasias). 16. Selgita, mis on EL Idapartnerlus. Milliseid riike see poliitika hõlmab? Idapartnerlus on 2009. aastal EL naabruspoliitikast välja kasvanud suund eesmärgiga tihendada Armeenia, Aserbaidzaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene koostööd ja integratsiooni EL-iga. 2 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 17

Õigus → Õigusõpetus

16 allalaadimist

16

docx

Eesti välispoliitiliste valikute ajaloolised mõjurid ja tänapäeva suunad

Samuti ei juhtu midagi, kui välispoliitilist suunda ei muudetagi ning teemad jäävad samaks, väga üldiseks. Seega, kõige suurem erinevus 2012 ja 1990ndate vahel ongi reaalse vajaduse puudumine. (Kirna, 2013) Eesti välispoliitiline tulevik Et arutleda selle üle, missugune võiks olla Eesti välispoliitika, tuleks vaadata erinevaid võimalusi. Läbi aegade on olnud kõige enam kõneainet pakkunud teemadeks koostöö Läänemerel, idapartnerlus, ja ka organisatsioonides osalemise temaatika. 6 Eesti välispoliitika suurimaks väljakutseks nii täna kui ka nähtavas tulevikus on ühitada julgeoleku tagamine kasvavalt ebasõbralikus naabruses meie rahvusvahelise konkurentsivõime ja soodsa investeerimiskliima hoidmise ning tugevdamisega (Mihkelson, 2015) Venemaa jätkab agressiooni ja survet läänepoolele.

Ühiskond → Ühiskond

5 allalaadimist

29

docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

assotsiatsioonileping. 1997 Eesti sai kutse alustada EL-iga liitumiskõnelusi, mis lõpetati 2002a. 01.05.2004 Balti riigid EL-i. Valulised teemad: Leedu pidi sulgema Ignalina tuumaelektrijaama ja sattus rohkem sõltuvusse energeetiliselt Venemaast. Est,Lat vene vähemus: OSCE (Euroopa Julgeoleku- ja Koostöööorganisatsioon) töögrupp Est,Lat 1993-2001. Prioriteedid EL-s: konkurentsivõime tõstmine, teenuste vaba liikumine, IT, Idapartnerlus. 2007 Schengen. 2008 Lissaboni lepe PS. 2011 Eesti eurotsoonis, 2012 Euro. - NATO. Kardeti jääda ,,halli tsooni" Venemaa ja Lääne vahel, seega pürgiti NATO suunas. 1994 Balti riigid ühinesid NATO rahupartnerlusprogrammiga. 1998 Balti harta. 1990ndate teisel poolel lõid Balti riigid ühised sõjaväeasutused: jalaväepataljon, mereväeeskaader, õhutõrjesüsteem, Balti Kaitsekolledz. 2002 kutse NATO-ga liituda, 2004 liikmeks. Lat, Lit läksid üle elukutselisele sõjaväele

Ajalugu → Ajalugu

22 allalaadimist