kahepoolseis suhetes EL-iga. Püüeldes õigusruumi ühtlustamise poole Euroopas, aitab EL kaasa piiriäärsete riikide arengule, tagamaks stabiilsust ja julgeolekut Euroopa Liidu piirides. Millised need riigid on ja kuidas toimub nende riikide abistamine Euroliidust, kirjeldabki õppeaine nimetusega “EL naabruspoliitika”. Sealjuures vaatleb antud õppeaine eraldi loengupaaridena Euroopa Liidu naabruspoliitika (ENP) põhilisi komponente nagu seda on Põhja-mõõde ehk Põhjadimensioon, Idapartnerlus ja Lõunamõõde ehk Lõunadimensioon. Kuna viimase aluseks on nn Barcelona protsess ning EL-i Vahemerepoliitika, siis leiavad ka need osispoliitikad käesolevas ainekursuses põhjalikumat käsitölemist. Kõikide nn komponentpoliitikate käsitlemisel vaadeldakse ühtlasi ka nende poliitikatega hõlmatud riike. Eriti suure mahu võtab ainekursusest enda alla Idapartnerluse poliitika, mille sihtriikideks on Vene Föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Moldova, Armeenia, Gruusia ja Aserbaidžaan
aastat," kirjutab Terras. ,,Vaesuse vähendamine jääb peamiseks eesmärgiks, aga sellele on soov ja vajadus läheneda oluliselt laiapõhjalisemalt." ,,Kuidas me ka ELi ideid ei imetleks, ei ole neil üleilmses võitluses mõju pärast kunagi niisugust mõju, nagu nende propageerijad loodavad," nendib RKK teadur Emmet Tuohy. European Union Institute for Security Studies vanemanalüütik Nicu Popescu osundab oma kirjutises: ,,Nii võib lõpuks tärgata nõndanimetatud kahekihiline idapartnerlus, milles osalevad nii riigid, mis pooldavad tugevaid suhteid ELiga (Ukraina, Moldova ja Gruusia), kui ka riigid, mis selleks valmis ei ole." Marge Mardisalu-Kahar, Director of Estonian Center of Eastern Partnership, tähendab, et ,,Pigem on tegemist vahendiga nende riikide lähemale toomiseks euroliidule." http://www.postimees.ee/35443/paet-uros-aafrika-vajab-rohkem-haridust «AIDSi vastu võitlemisel peame suunama enam tähelepanu just kõige
rahaühik on euro; kaitseb ja edendab oma väärtusi ja huve ning aitab kaasa oma kodanike kaitsele. 15. Selgita, mida tähendab ELi naabruspoliitika ja nimeta riike, kes on naabruspoliitikaga hõlmatud Euroopa Liidu naabruspoliitika on 2004. aastal vastu võetud Euroopa Liidu poliitika, mille eesmärgiks on luua EL-i ümber sõbralike riikide ring, kes ei ole samas EL-i täisliikmed (nt. Ida-Euroopas, Vahemere lõunakaldal ja Lõuna-Kaukaasias). 16. Selgita, mis on EL Idapartnerlus. Milliseid riike see poliitika hõlmab? Idapartnerlus on 2009. aastal EL naabruspoliitikast välja kasvanud suund eesmärgiga tihendada Armeenia, Aserbaidzaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene koostööd ja integratsiooni EL-iga. 2 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 17
Samuti ei juhtu midagi, kui välispoliitilist suunda ei muudetagi ning teemad jäävad samaks, väga üldiseks. Seega, kõige suurem erinevus 2012 ja 1990ndate vahel ongi reaalse vajaduse puudumine. (Kirna, 2013) Eesti välispoliitiline tulevik Et arutleda selle üle, missugune võiks olla Eesti välispoliitika, tuleks vaadata erinevaid võimalusi. Läbi aegade on olnud kõige enam kõneainet pakkunud teemadeks koostöö Läänemerel, idapartnerlus, ja ka organisatsioonides osalemise temaatika. 6 Eesti välispoliitika suurimaks väljakutseks nii täna kui ka nähtavas tulevikus on ühitada julgeoleku tagamine kasvavalt ebasõbralikus naabruses meie rahvusvahelise konkurentsivõime ja soodsa investeerimiskliima hoidmise ning tugevdamisega (Mihkelson, 2015) Venemaa jätkab agressiooni ja survet läänepoolele.
assotsiatsioonileping. 1997 Eesti sai kutse alustada EL-iga liitumiskõnelusi, mis lõpetati 2002a. 01.05.2004 Balti riigid EL-i. Valulised teemad: Leedu pidi sulgema Ignalina tuumaelektrijaama ja sattus rohkem sõltuvusse energeetiliselt Venemaast. Est,Lat vene vähemus: OSCE (Euroopa Julgeoleku- ja Koostöööorganisatsioon) töögrupp Est,Lat 1993-2001. Prioriteedid EL-s: konkurentsivõime tõstmine, teenuste vaba liikumine, IT, Idapartnerlus. 2007 Schengen. 2008 Lissaboni lepe PS. 2011 Eesti eurotsoonis, 2012 Euro. - NATO. Kardeti jääda ,,halli tsooni" Venemaa ja Lääne vahel, seega pürgiti NATO suunas. 1994 Balti riigid ühinesid NATO rahupartnerlusprogrammiga. 1998 Balti harta. 1990ndate teisel poolel lõid Balti riigid ühised sõjaväeasutused: jalaväepataljon, mereväeeskaader, õhutõrjesüsteem, Balti Kaitsekolledz. 2002 kutse NATO-ga liituda, 2004 liikmeks
annaabi.ee 
