tihedusega külvata. Mõisnikel oli kombeks usaldusväärseid taluperemehi külvimeheks vannutada. Umbes 5-6 meetrine külviriba märgistati põllul joontega e. hitsmetega. Hitsme märkijaks oli tavaliselt isalt oskusi omandav tulevane taluperemees. Vili külvati külimitust või külvipõllest. Külimit Külviks kasutati puhast, küpset ja tuumakat tera, mis oli hea idanevusega. Külvamisel järgiti vastavatele kultuuridele sobivaimat külviaega. Siin oligi abiks külvikalender, kus olid kirjas vastavale kultuurile sobivad külvinädalad. Muidugi jälgiti looduse arenemist ja ilmastikunähtusi. Parimaks ajaks odrakülvil peeti pihlaka õitseaega, linal toominga õitseaega. Rukis külvati augustis-septembris ja tähiseks olid lauritsapäev, rukkimaarjapäev ja pärtlipäev. Üldiselt püüti rukkikülviga jõuda lõpule augustis.
Mustikate paljundamist on võimalik teha nii generatiivselt, kui vegetatiivselt. Generatiivne paljundamine Generatiivse paljundamise puuduseks on järglaskonna suur varieeruvus, mistõttu on väga oluline eelnev hoolikas emataimede valik nii kasvu- kui ka saaginäitajate alusel. Mustika seemiktaimed on tihti emataimega võrreldes tunduvalt erinevad ning seepärast ei ole otstarbekas selliste istikutega rajada tootmisistandikku. Seemnete saamine Kõrgema idanevusega on värsketest, hästi küpsenud viljadest ekstraheeritud seemned. Seemnete saamiseks purustatakse marjad ja lisatakse vett arvestusega 500 ml viljade kohta umbes 1 l vett. Seejärel segu segatakse 1 minuti jooksul. Seemned settivad segamise tagajärjel nõu põhja ning viljaliha, kõlujad seemned ja muud kerged viljaosad kerkivad pinnale. Vedelik koos viljaosakestega kallatakse ettevaatlikult settinud seemnetelt. Seda protseduuri võib korrata 3..
ning vähene kulu. Sügisel anda ei ole hea kuna sisaldab rohkesti lämmastiku, mis paneb taime kasvama. Mullareaktsioon peab vastama taimede kasvunõuetele! http://www.nokitse.ee/kasvatamine-v%C3%A4etamine/taimede-v%C3%A4etamine Kvaliteetse saagi annab kasvatamine optimaalsetes tingimustes. Külvist peab õigesti ette valmistama. Muld peab olema haritud sügavalt kobedaks, peensõmeraliseks ja umbrohupuhtaks. Külvis olgu haigusvaba, hea idanevusega ning puhas. Soovitav oleks kasutada puhitud seemneid. Eemaldada tuleks suuremad kivid. Külviaeg ja külvisügavus peavad olema õiged. Seemnete idanemiseks ja kiireks arenguks vajavad taimed kindlaid temperatuure ja niiskust. Seega optimaalne külviaeg sõltub eelkõige regiooni klimaatilistest ja mullastiku iseärasustest. Eestis loetakse parimateks külviaegadeks mineraalmuldadel varakevadist külvi ja suve II poole külvi. http://www.pikk
valmi; c) kui vegetatiivne paljundamine on lihtne ja sel teel saadakse kiiresti sobiv istutusmaterjal. Sh ka kui: seemnete idanevus säilib vaid väga lühikest aega ja seemikute kasvatamine vajab suurt hoolt (pappel, paju). seemned on pika puhkeperioodiga ja idanevad raskesti (kadakas, lodjapuu, kontpuu). seemikud kasvavad algul väga aeglaselt (pärn, kikkapuu). seemned on madala idanevusega (hortensia, deutsia, enelad). Vegetatiivse paljundamise viisidest kasutatakse kõige sagedamini pistokstega ja haljaspistikutega paljundamist ja pookimist. 27.04.2016 Marje Kask 44 Paljundamine võrsikutega · Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed või oksad. · Nendega saab paljundada lisajuuri moodustavaid taimi. · Muld peab olema viljakas, vaja on väetada.
intensiivselt, et rohi ei vananeks, s.o. taimed ei jõuaks kõrsumis- või isegi loomisfaasi. Aluskõrrelistest võib soovitada lühiajalistele rohumaadele (suhteliselt viljakatel muldadel) karjamaa raiheina 4...5 kg/ha. Pikaajaliste karjamaade saamiseks tuleks viljakatel muldadel võtta lisaks seemnesegusse 3...4 kg/ha aasnurmikat ja vähemviljakale põuakartlikule alale külvata punast aruheina 5...6 kg/ha. Tabel. Seemnesegud lambakarjamaale (kg/ha 100% idanevusega seemet) Liik Viljakas muld Vähemviljakas, põuakartlik muld Suure lühiajaline pikaajaline lühiajaline pikaajaline saagikusega Valge ristik 2,5-5 3 3...4 - 3...4 Punane ristik* 8...10 8...10 - -
annaabi.ee 
