saanud üksteisega läbi ja tülitsesid, tülide tagajärjel tekkisid mingil määral konfliktid ja eralduti teistest. Kui aga vaadata seda rahvaste segunemist siis loogiliselt mõeldes juhtus nii nagu eestiski on juhtunud et mindi mujale paremat elu otsima ehk kreeklased rändasid oma kodumaalt välja ja hakkasid elama muudel aladel. Tänu kreeklaste väljarändele levis kreeka keel suhteliselt hõlpsasti teiste keelte kõrval. Väljarännanud kreeklased kolisid Idamaal asuvatesse vanadesse linnadesse kus kas elati linnades või nad rajati täiesti uued asulad elutegevuseks. Paljud neist linnadest raid rikkateks ja rahvarohketeks. Nendest uutest linnadest oli kõige tähtsaim Aleksandria, mis oli tähtsaim luulekeskus. Vanade linnade seast kuhu Kreeklased olid kolinud oli Pergamon mis sõlmis liidu Roomaga ning muutus hellenistliku maailma kultuuri, teaduse ja majanduse keskuseks. Kuna kreeklased olid nii laisad et nad ise ei tahtnud koduseid töid teha nad
Aleksander Suur umbes 326. aastal eKr. Hispaaniasse j õudis riis mauride vallutusega 700. aasta paiku, LõunaA m e erikasse aga hispaanlaste vahendusel 17. Sajandi alguses. Prantsus maale viisid riisi ristirüütlid. 2. Riisi tähtsus maailmas Üks enam tarvitatav teravili maail mas ongi riis. Rohke m kui poolele maail ma rahvastikule annab riis vähe malt poole nende toiduenergiast, suure m osa riisi tarbijatest elab idamaal. Seal tarvitatakse riisi 90180 k g ini mese kohta aastas, näiteks ame eriklased s öövad aga riisi umbes 3,6 k g aastas. Aasias on riisi tähtsus sedavõrd suur, et see pee geldub ke eleski: klassikalises hiina ke eles tähistab üks ja sa ma sõna nii riisi kui ka põllumajandust. Mitmes ametlikus ke eles ja kohalikus murdes tähendab sõna ,, s öö ma" just ,,riisi söö ma". Mõned teised Idamaade ke eled tähistavad ühe sõnaga nii riisi kui ka toitu
iseärasustele ning erinevustele, kuigi suures plaanis on neil ka palju sarnaseid jooni. Seetõttu ei saagi nendest riikidest rääkida kui ühest suurest Vana-Idamaast. Üldiselt saab tuua Vana Idamaade tunnusjoonteks maaeraomandi puudumise, omandi kogukondlike vormide säilimise ning kunginga despootliku võimu. . (Struve ,,Vana- Idamaade ajalugu" 1949: 6, 8) Vana-Idamaade kasvatuskultuuri ajaloost Nii nagu teisteski iidsetes kultuurides, nii sai ka Vana-Idamaal riigieelsel ajal lapsest sündides sugukonna lastegrupi liige ning tema kasvatamine oli suuresti ühiskondlik. Lastegrupp oli kõige tihedamalt seotud sugukonna naiste grupiga, kuni nad jõudsid ikka kus neil tuli läbida initsiatsiooniriitus, mille läbinud tütarlapsed liitusid naiste ning noormehed meeste gruppidega ning selleks ajaks olidki nad omandanud kõik eluks vajalikud teadmised ja töövõtted. Töövõtteid õpetati lapsele perekonnas,
soovitav, et Liivimaa kiriku eesotsas seisaks metropoliit, kuna need maad ju otseteed paavstile peavad alluma. Asi jäi nii, kuis ta oli, kuni 1246. aastani. Piiskoppidele pidi ordu alluma. Määrus, et Mõõgavendade ordu peab alluma Riia piiskopile ja teistele piiskoppidele, niisamuti kõik, mis kiriku ja vastristitute vabadusse puutub, pidi maksma jääma ka Liivi Saksa ordu kohta (U. B. 149), kui Mõõgavendade ordu jäänused ühinesid Saksa ordu Liivi osaga. Idamaal muhameedlaste vastu võitlevail rüütliordudel olid aga suured eesõigused. Ka Saksa ordule oli paavst Honorius III (1216-1227) suuri eesõigusi annud, muu seas, et nad on piiskoppidest olenematud; paavst ise on nende protektor, on ordu piiskopp, keegi ei tohi ilma paavsti ülesandeta neid oma kohtu ätte kutsuda, laenumehe vannet nõuda ega neid kirikuvande alla panna. Ordu moodustas nagu oma ette kiriku ja riigi (v. J. Gausen, Papst Honorius III, 1895, Bonn, lk. 273)
Firmade tegevust vaadeldakse siis tegevusena iseeneses. C.X Kõik firmad eksisteerivad mingis turusituatsioonis: 3.Firmaks ei tohi olla: A. Juuksuriäri, kuna tegeleb inimeste pügamisega. B. Väikesed poed, kuna võib tekkida situatsioon, kui nende teenindada pole ühtegi klienti. C.X Ministeeriumid? D. Ülemaailmsed korporatsioonid, kui nende müügikäive ületab USA SKP väärtuse. 4.Firmateoorias on turg iga selline koht: A. Idamaal, kus on tohutu kära ja palju prahti. B. Kus ostjad terroriseerivad on laostavate nõudmisega müüjaid. C.X Kus on olemas ostjad ja müüjad ning need on omavahel kontaktis. 5.Millisele tegevusele ei tohi olla suunatud eduka firma investeeringud: A. Kapitalimahukusele. B. Töömahukusele. C.X Lollusemahukusele. D. Teadusmhukusele. 5.1. Monopolistlik konkurents. Sissejuhatus 1.Monopolistliku konkurentsi iseloomustab A. Väga väheste ettevõtete olemasolu B
Üks ehituskunsti reegleid nõuab, et hoone vastaks oma otstarbele, nii et seda juba hoone välimuse järgi võiks aimata; seda ehitust aga võib imetleda selle poolest, et ta võib olla võrdselt kuningaloss, kogukonnakoda, linna raekoda, kolledz, maneez, akadeemia, laohoone, kohtuhoone, muuseum, kasarm, hauakamber, tempel ja teater. Esialgu on ta aga börs. Monument peab peale muu arvestama ka ilmastikku. Börs on nähtavasti loodud meie külma ja sajuse ilma jaoks. Katus on tal nagu idamaal peaaegu lame, nii et talvel, kui lund sajab, tuleb seda pühkida. Aga eks katused olegi ehitatud selleks, et neid pühkida. Mis puutub otstarbesse, millest äsja kõnelesime, siis täidab ta seda oivaliselt. Prantsusmaal on ta börs, Kreekas oleks ta olnud tempel. Arhitektil on tõesti vaeva olnud kella numbrilaua peitmisega, sest muidu oleks see fassaadi ilusate joonte puhtust rikkunud; see-eest ümbritseb aga hoonet sammaskäik, mille all suurtel usupühadel maaklerite ja
annaabi.ee 
