kaugemal või pidasid end üleval röövimisega. Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha Maa vabastada. Euroopa tahtis vabaneda Bütsantsi vahetalitusest, sest euroopa kaupmehed tahavad luua Vahemere idarannikule toetuspunkte, mille kaudu oleks teostunud kaugete idamaade turgude vallutamine. Rüütlid tahtsid oma sõjakirge rahuldada, kaupmehed raha teenida ja paavst allutada endale idakirikut ja näidata üleolekut. Talupojud lootsid pääseda vägivallast ja hädadest. 2.kes ja miks ristisõtta läks? Rüütlid tahtsid oma sõjakirge rahuldada, kaupmehed raha teenida ja paavst allutada endale idakirikut ja näidata üleolekut. Talupojud lootsid pääseda vägivallast ja hädadest. 3.ristisõdade ajalised piirid(mis ajavahemikku jäävad, mitu sõda) Esimene ristisõda 1096-99 Teine ristisõda 1147-49 Kolmas ristisõda 1189-92 Neljas ristisõda 1202-04
Minu jaoks on õigeusklike juures ka huvitav, et nad kasutavad oma ikoonide pilte autodes. Infoallikatena kasutasin Eesti ensüklopeediat, sisekaitse, Eesti religiooniturismi ja Tallinna turismi veebilehti. 3 1.ÕIGEUSU TEKKIMINE Õigeusk on kristliku kiriku üks kolmest ususuunast. Kristliku kiriku erinevad ususuunad on tekkinud kolme erineva lahknemise tulemusena. Esimene lõhenemine toimus 5. sajandil, kui riigikirikust eraldus mitu idakirikut. Teine suur kirikulõhe tekkis 1054 aastal, kui kristlus lõhenes Rooma katolikuks kirikuks ehk läänekirikuks ja Kreeka õigeusu kirikuks ehk idakirikuks. „Läänes jäi rooma katoliku kiriku peaks Rooma paavst, idas sai ordodoksse ehk õigeusu kiriku juhiks Konstatinoopolis elav patriarh.“ (Underwood 1999:43) Kolmas lõhenemine toimus 16. sajandil 1517. Aastal, kui saksa munk Martin Luther hakkas katoliku kirikut arvustama ja reformima. Nende lõhenemiste tulemusena moodustus kolm
Bütsantsi kirik = õigeusu e ortodoksi kirik. Õigeusu ja katoliku(läänes) kiriku vahe: hulk teoloogilisi erimeelsusi, erinevad rituaalid ja kombed. Idakirikus jumalateenistus rahvakeeles, läänes ladina keeles + mõned tähtpäevad erineval ajal + õigeusu preestrid võisid abielluda. Õigeusus oli olulisel kohal munklus, kuid erinevalt katolikust pole vaimulikke ordusid. Miks kirikud lõhenesid? Võimuvõitluse, mitte õpetuse erinevuse pärast. Selle tingis Rooma Paavsti soov idakirikut enda kontrolli alla saada. Kristluse esimestel sajanditel oli kristllik kirik ühtne, kõik 5 olulisemat krikupead olid võrdsed. Aegamööda paavstide võim kasvas - süvenes lõhe ida ja lääne vahel. 1054. aastal algas nn suur kirikulõhe e skisma. Miks? Paavst pani patriarhi kirikuvande alla ja patriarh vastas samaga: kristlik kirik läks kaheks (katolik,õigeusk). Islami kujunemine ja levik. Araabiamaade kultuur Araabia poolsaarel rändkarjakasvatajate e beduiinide seas
KRISTLUSE USUSUUNAD Kellena Jeesust mõista andis hoogu erinevateks usulahkude kujunemiseks. Tänapäeval pürgivad erinevad kristlikud kirikud taas ühinemise poole, kuid samal ajal tekib maailmas järjest juurde uusi ja eripäraste tõlgendamistega kristlike rühmitusi. Kristliku kiriku erinevad ususuunad on tekkinud peamiselt kolme erineva lahknemise tulemusena. Esimene lõhenemine toimus 5. sajandil, kui riigikirikust eraldus mitu idakirikut. Teine suur kirikulõhe tekkis 1054 aastal, kui kristlus lõhenes Rooma katolikuks kirikuks ehk läänekirikuks ja Kreeka õigeusu kirikuks ehk idakirikuks. Kolmas lõhenemine toimus 16. sajandil 1517 aastal kui saksa munk Martin Luther hakkas katoliku kirikut arvustama ja reformima. Nende lõhenemiste tulemusena moodustus kolm suuremat kristluse haru - roomakatoliiklus, kreeka õigeusk ja protestantlus, mis omakorda hargnevad paljudeks väiksemateks harudeks.
talle mahti sellega tegeleda. XI sajandi teisel poolel oli aga Bütsantsi saatus kaalul. Türklased sõlmisid petsegeenidega liidu ja Bütsantsi ähvardasid vaenlased kahelt poolelt. Aleksios I (keiser) suutis petsegeene lüüa, kuid türklaste vastu oli ta saamatu. Niisiis pöördus ta kristliku Lääne-Euroopa ja selle juhi paavst Urbanus II poole abipalvega. Lääne- Euroopa oli nõus. Rüütlid soovisid oma sõjakirge rahuldada, kaupmehed raha teenida ja paavst soovis allutada endale idakirikut ja näidata üleolekut. Talupojad lootsid aga pääseda vägivallast ja hädadest. Clermont'i kirikukogu 27. nov.1095 Clermont'i linna Prantsusmaal tuli paavsti kuulama tuhandeid rüütleid, palju vaimulikke ning hulgaliselt lihtrahvast (üle 200 piiskopi ja 400 abti). Urbanus II esines 26. nov. vabaõhukõnega tohutu inimhulga ees. Ta püüdis kujutada sõda, kuhu ta "ustavaid" minema õhutas, Kristuse haua vabastamise ja "Hommikumaal elavate vendade", s.t
ja metropoliidid ehk kirikujuhid, jäi viimne sõna keisrivõimule. o Tekkisid erinevused ida- ja läänekiriku vahel. Idas usuti, et Püha Vaim lähtub Isast. Läänes usuti, et ta lähtub Isast ja Pojast. 1054. aastal panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla ja see tähistas ida- ja läänekiriku lõpliku lõhet. Läänekirikut nimetati roomakatoliku kirikuks (katholikos kr k üleüldine) ja Idakirikut ortodoksi kirikuks (orthodoksos kr k õigesti uskuv). o Kuningas Leon III keelas ikoonide austamise ja valmistamise, ning temaga nõustujaid nimetati ikonoklastideks ehk ikoonipurustajateks. Temaga vastasseisus olevaid aga ikonoduulideks ehk ikoonikummardajateks. Pärast pikka kaklus, kaks keisrinnat Irene ja Theodora - olid tugevalt ikonoduulide poolt, ning viimase käsul ikoonide austamine taastati.
annaabi.ee 
