Portugal Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 138–136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711. aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati. 1139. aastal rajas Afonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. Hiljem kujunes riigi majanduslikuks ja poliitiliseks keskuseks hoopis Lissabon. 15. sajandil alanud maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad
Elektrikodumasinaid Lissabon (Portugali pealinn) · Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn · Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. · Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. · Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. · Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Ajalugu · Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid · 138-136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711.aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati. · 1807. aastal vallutasid riigi Napoleoni väed ning kuningas põgenes koos perega Brasiiliasse. Brittide abiga aeti Napoleoni väed välja, toimunud liberaalse revolutsiooni tulemusena võeti 1821 vastu esimene põhiseadus. 7. septembril 1822 iseseisvus Brasiilia. 1908.
põhjaosas Serra da Estrela mäestikus. ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Portugal Pealinn: Lissabon Riigipea: Anibal Cavaco Silva Üldpindala: 92 072 km² Rahvaarv: 10,6 miljonit Rahaühik: Euro (Võeti kasutusele 2002.aastal) SKT: 247 miljardit USA dollarit (2010) SKT elaniku kohta: $23 000 (2010) Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 1139.aastal rajas Afonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. 1807. aastal vallutasid riigi Napoleoni väed ning kuningas põgenes koos perega Brasiiliasse. 1908. aastal tapeti kuningas Carlos I ning 1910. aastal kuulutati Portugal vabariigiks. 1986. aastal liitus Euroopa Liiduga. Kliima Lõunaosa kliima on Vahemereline pehmed talved ning kuumad, kuivad suved. Maa põhjaosas on talved külmemad ja suved kuumemad. http://www.youtube.com/watch?v=pOHDZpPvbIc
Gallo-Romaani keeled(oksitaani, franko-provanssaali, prantsuse) Italo-Romaani keeled (retro-romaani, sardi, itaalia, dalmaatsia) Balkani-Romaani keeled (rumeenia) 6. Rahvad ja nende keeled Apenniini poolsaarel 1. at. e.Kr. Venetid, keldid, messaapid, liguurid, sikulid, itali rahvad, etruskid. Itali rühm: umbri keel, oski keel, volski. Latiini-faliski rühm: faliski, ladina keel 7. Rahvad ja nende keeled Euroopas 1. at. e.Kr. Keldid, ibeerid, keltibeerid, idagermaanlased, läänegermaanlased 8. Suured Vahemereriigid enne Rooma impeeriumi Kreeka, Foiniikia, Kartaago, Etruski linnade föderatsioon 9. Rooma ajaloo etapid Rooma kuningriik 753-509 eKr (Rooma asutamine 21.04.753 eKr) Rooma vabariik 509-31 eKr Rooma impeerium 31eKr-476pKr 10. Romaniseerimise mõiste (romaniseerimine ja latiniseerimine) Romaniseerumine- Rooma riigi keeleline, majanduslik ja poliitiline laienemine, mis oli
Seal selgus, et Christophoros oli Jeesus Kristust (kõigi inimeste patte) kandnud. Kristus lubas, et kui Christophoros omal käes oleva kepi maasse toetab, on see hommikuks õisi ja vilju täis. Vägilasest sai kristlane. Christophorost kujutatakse tavaliselt läbi vee astumas, Kristuslaps õlal, käes palmipuust kepp. Püha Christophoros on rändurite kaitsepühak. Kolumbuse karavellid Genovas Granada linna Kagu-Hispaanias Andaluusias rajasid ibeerid. 7. saj pKr oli linn varemeis. 711 vallutasid selle maurid e. Põhja-Aafrikast (v.a. Egiptusest) pärit muhameedlased ning ehitasid lähedusse Gharnatha kindluse. 1238-1492 oli Granada samanimelise emiraadi pealinn ning suur majandus- ja kultuurikeskus. Linnamüüril oli 1030 torni. 1492 vallutasid (reconquista lõpp) linna (araablaste viimse tugipunkti) hispaanlased ja liitsid Kastiiliaga, pärast seda minetas linn tähtsuse. Granada piirkonnas paiknevad peamiselt mustlasasukatega koobaselamud
k. Keltoi (Herodotos), ld. k. Galli > Gallia. erinevad hõimud: arvernid (Auvergne'is), belgid (Seine'ist Reini jõeni), helveetslased (Sveits), seekvanid (Seine'i ja Loire'i vahel), treverid (Meuse'i / Moseli kallastel), häädulased (Rhône'i ja Saône'i vahel), akvitaanlased (Aquitaine). Ei moodustanud ühtset riikki, elasid erladi hõimudena. 5. saj. e. Kr. Po jõe org > Gallia cisalpina, Gallia transalpina gaeli (Sotimaal, ka tänap), iiri, mänksi, kõmri, bretooni k. (Armorique) Ibeerid- ei olnud indo-euroopa rahvas Pürenee (Ibeeria) poolsaar (baski keel või olla ibeeride keele järeltulija) 6. - 4. saj. "keltibeerid" (keldid segunesid ibeeridega) Pürenee mägistes piirkondades elab siiani üks rahvas, kes pole kellegagi suguluses. Need on baskid. Üks oletus on, et need on kunagiste ibeeride järeltulijad, aga see pole kindel. Germaanlased Oderi, Reini, Elbe, Visla jõe orud, Põhja ja Balti mere rannik, Lõuna-Skandinaavias kujunesid välja III - II at. e. Kr.
Lühidalt mõningaid tähtsamaid ajaloolisi fakte Hispaaniast kronoloogilises järjestuses: · Esimesed inimasustuse jäljed Pürenee poolsaarel ulatuvad vanemasse paleoliitikumi aega. · Gibraltarist on leitud ka neandertallaste koljujäänuseid. · II aastatuhande lõpust e.m.a. rajasid foiniiklased Hispaanias kaubanduskolooniad- Cádiz ja Málag. · III aastatuhandest e.m.a. on andmeid vasemaagi kaevandamisest. Põliselanikud olid riigis peamiselt ibeerid ja baskid. · 3. saj. e.m.a. tungisid Hispaaniasse kartaagolased. · 3. saj. e.m.a. II Puunia sõja ajal tõrjusid roomlased kartaagolased riigist välja ja valitsesid Hispaaniat järgmised 2 sajandit. · 7. saj. e.m.a. algas kreeklaste kolonisatsioon. Põhjapoolt tulid keldid, segunesid ibeeridega ja kujunesid keltibeerid. · 8- 9 saj. e.m.a. hakati riigis kaevandama rauamaaki ja kasutama rauda. · 1. saj. m.a.j. Lusitania eraldati omaette provintsiks Pürenee poolsaarel. · 1. saj. m.a.j
Kartaago elatus põhiliselt transiidist ja oli Vahemere lääneala merekaubanduse monopol. Puunia sõdade ajaks oli Kartaago riigikorraldus sarnane Rooma riigikorraldusega, ka seal oli rahvakoosolek, riiginõukogu (senat), konsulite asemel valiti ametisse kaks sufeedi. Sufeetide käes oli vaid tsiviilvõim, väejuhid nimetati riiginõukogupoolt ametisse vaid sõjakorral. Kartaago armee koosnes palgaarmeest, see koosnes paljudest rahvastest. Rahvad seal armees olid nt kreeklased, keldid ja ibeerid. I puunia sõda toimus 264-241eKr. Kõigepealt üritasid Kartaagosse ülemere murda kreeklased, algas võitlus Sitsiilia saare pärast. Sitsiilias oli nii Kartaago kolooniaid kui ka Kreeka linnriike, millest tähtsaim oli Sürakuusa. I puunia sõja ajaks oli Kartaago Sitsiilias allutanud endale suurema osa saarest. Rooma sõjanduse hiilgeaeg I Puunia sõda 264-241 Rooma selle sõja võitis, sai endale Korsika ja Sitsiilia saared. Kartaago pidi maksma Roomale hüvitiseks ca 3000 kuld___
Braga ringkond 18. Viana do Castelo ringkond 3. Santarémi ringkond 4.Setúbali ringkond 5. Beja ringkond 6. Faro ringkond 7. Évora ringkond 8.Portalegre ringkond 9. Castelo Branco ringkond 10.Guarda ringkond 11. Coimbra ringkond 12. Aveiro ringkond 13. Viseu ringkond 14. Bragança ringkond 16 17 Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 138-136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711.aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati. 1139.aastal rajas Alfonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. Hiljem kujunes riigi majanduslikuks ja poliitiliseks keskuseks hoopis Lissabon. 15. sajandil alanud maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad
annaabi.ee 
