I kontuur siit U R1 U R 3 korrutades II kontuur siit U A1 0 miinus U A1 I1 R1 I 3 R3 ühega, saame U A 2 I 2 R2 I 3 R3 0 U A 2 I 2 R2 I 3 R3 Olgu UA1=4 V, UA2=5 V, R1=R2=R3=1 U A2 I 2 R2 I 3 R3 Kahe allikaga elektriahela arvutus paneme puuduva liikme asemele null-takistuse I1R1 + I2x0 + I3R3 = UA1 I1x0 + I2R2 + I3R3 = UA2 I1 + I 2 - I 3 = 0 Sisestame arvväärtused I II III IV I1x1 + I2x0 + I3x1 = UA1 I1x0 + I2x1 + I3x1 = UA2 I1x1 + I2x1 + I3x(-1) = 0 Koostame determinandid. 1 =1x1x(-1) + 0x1x1 + 1x0x1 1x1x1 1x1x1 0x0x(-1) = -1 +0 +0 1 1 +0 = -3 =4x1x(-1) + 0x1x0 + 1x5x1 1x1x0 4x1x1 0x5x(-1) = -4+0+504+5 = -3 Siis I1= 1/ = 3/-3 = 1A
U R1 R2 R3 U I1 I2 I3 R3=2k R1R2 1000x1500 R= R1+ R2 + R3 = 1000 + 1500 + 2000 = 2600 U 220 I= = = 85 mA R 2600 I3= I = 85 mA U3 = I3R3 = 0,085x2000 = 170 V U-U3 220-170 220-170 I1= = = 50 mA I2= = 35 mA R1 1000 1500 6 Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD POOLIDE ÜHENDUSED
U R1 R2 R3 U I1 I2 I3 R3=2k R1R2 1000x1500 R= R1+ R2 + R3 = 1000 + 1500 + 2000 = 2600 U 220 I= = = 85 mA R 2600 I3= I = 85 mA U3 = I3R3 = 0,085x2000 = 170 V U-U3 220-170 220-170 I1= = = 50 mA I2= = 35 mA R1 1000 1500 6 Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD POOLIDE ÜHENDUSED
Voolutihedus on juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus. j=I/S, 1A/m2 Ohmi seadus-voolutugevus juhis on võrdeline pingega. I=U/R. St kui pinge suureneb n korda, suureneb ka voolutugevus n korda. 1 amper. Jadalülituse korral on üks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring, vool peab kõigil tarbijatel olema ühesugune. I1=I2=I3=U1/R1=U2/R2=U3/R3. R=R1+R2+R3 Rööplülituse korral on pingelaeng kõigil takistitel ühesugune. U=U1=U2=U3=I1R1=I2R2=I3R3 1/R=1/R1+1/R2+1/R3 Kõrvaljõud liigutavad laenguid elektrijõududele vastupidises suunas, hoides potentsiaalide vahe jäävana. Alalisvoolu saamiseks peab juhi ühest otsast kandma laenguid tagasi teise otsa väljaspool juhti mitteelektrostaatiliste jõudude mõjul ehk kõrvaljõudude mõjul. See on võimalik ainult mitteelektrostaatilise päritoluga: keemilised protsessid (patareid, akud), ajas muutuv magnetväli, mehaanilise energia muundumne (tuule, langeva vee, auru)
See jaguneb kasulikuks ja kasutuks (juhtmetele jms). Kasuliku võimsuse suhe kasutusse määrab allika kasuteguri . 10. Kirchhoff' i reeglid 1)hargnenud ahel: sõlmes koonduvate voolude algebraline summa on võrdne nulliga. ik = 0 2) Pingelangude (iR) algebraline summa võrdub elektromotoorjõudude algebralise summaga. i1R1=1+1-2 i2R2= 2+2-3 i3R3=3+3-1 Võrrandite koostamisel peab voolude ja emj-dele omistama märgid vastavalt valitud ringkäigusuunale. 11. Magnetväli, Ampere ja Lorentzi valemid Voolude vastastikune mõju realiseerub magnetväljaks nimetatava välja kaudu. Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut või elektrivoolu jõuga. Seda jõudu nim magnetiliseks jõuks
35.Rööpühendus. Rööpühenduse puhul on kõik takistid (tarbijad) ühendatud üksteisega paralleelselt ning nendele kõigile mõjub ühesugune klemmipinge, Pilt 2. Pilt2.Takist ite rööpühendus.Aiutori joonis. Kuna klemmipinge ahelas on võrdne ja ühesugune iga ahela takisti R1, R2, R3....,Rn jaoks, siis vastavalt Ohmi seadusele tekitab see pinge U voolu igas harus: U = I1R1 = I2R2 = I3R3 =.......=InRn Kogu vool ahelas I on aga kõikide haruvoolude I1,I2,I3......, In summa: I = I1 + I2 + I3 +.....+ In See tuleneb Kirchhoffi esimesest seadusest: sõlme suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Kokkuvõtlikult saab välja tuua avaldise summaarse kogu välisahela takistuse kohta rööpühenduse puhul: 1/R = 1/R1 + 1/R2 + 1/R3 +.......+ 1/Rn Nagu näha liituvad rööpühenduse puhul üksikute harutakistuste pöördväärtused, andes summaarselt
annaabi.ee 
