Tallinn 2002 Algandmed: Skeem nr 17. Andmerida nr.2 Voolude variant nr.3 1.Kirchoffi võrrandid Arvutused teen MathCad'is 2.Kontuurvoolude meetod Arvutused teen MathCad'is Kuna kontuurvoolude meetodil saadud voolud võrduvad Kirchoffi võrranditest saadud vooludega, võib aravata, et leitud voolud on õiged. Tulemused näitavad, et voolud I3 ja I4 on esialgselt valitud suunale vastupidised. 3.Potensiaalid 4. Võimsuste bilanss PRi=PEi+ Pj PRi =I12*R1+ I22*R2+ I32*R3+ I42*R4+ I52*R5+ I72*R7 = 358,297 W PEi = E1*I1+ E2*I2+ E3*I3+ E4*I4+ E5*I5+ I* R7= 358,297 W 5. Voltmeetri näidud 6. Teise haru vool ekvivalentse generaatori meetodil. Leian elektromotoorjõu, mille lisamisel teise harusse selle vool muudab suunda ja suureneb arvuliselt kaks korda. 7. Teise haru sisendjuhtivus ning teise ja kolmanda haru vastastikune juhtivus
G33 = 1/R3 + 1/R4 + 1/R5 = 2 + 2 + 1 = 5 G12 = 1/R6 = 1 G13 = 0 G23 = 1/R4 + 1/R5 = 2 + 1 = 3 I1 = (–E1+U10)/R1 = (–3+2)/1 = –1A I2 = –U10/R2 = –2/1 = –2A I3 = –U30/R3 = –(–0,5)/0,5 = 1A I4 = (U20 – U30)/R4 = (–0,5 – 1)/0,5 = –3A I5 = (U20 – U30 – E5)/R5 = (2–(–0,5) – 5,5)/1 = –4A I5 = (U20 – U10 + E6)/R6 = (1 – 2 + 2)/1 = 1A 3. Koostada elektriahela võimsuste bilanss ∑PRi = I12*R1 + I22*R2 + I32*R1 + I42*R4 + I52*R5 + I62*R6 ∑P = I1*U1 + I2*U2 + I3*U1 + I4*U4 + I5*U5 + I6*U6 4. Arvutada vool I5 ekvivalentse generaatori meetodil a. Norton'i teoreemi põhimõttel: R12 = R1 II R2 = 1*1/(1+1) = 0,5 Ω R1236 = R12 + R3 + R6 = 2 Ω R1236 = R12 +R3 + R6 = 2 Ω R12346 = R1236 II R4 = 0,4 Ω E1 = 3 V; E5 = 5,5 V; E6 = 2 V I11*(R1+R2) + I22*R2 = E1 I22*(R2+R3+R4+R6) + I11*R2 – I33*R4 = E6
E1=2V 0(0) R3 E5=1V Leiame potensiaalid 1 = 0 - I 2 R2 = 0 - 4 1 = -4V 1 = 0 - E1 + I1 R1 = -2 + (-1 2) = -4V 2 = 0 - I 4 R4 - I 3 R3 = 0 + 1 + 3 = 4V 2 = 0 + E6 + I 6 R6 - I 2 R2 = 0 + 11 - 3 - 4 = 4V 3 = 0 - I 3 R3 = 0 - (-3 1) = 3V 3 = 0 + I 4 R4 + E6 + I 6 R6 - I 2 R2 = 0 - 1 + 11 - 3 - 4 = 3V 4.Võimsuste bilanss algskeemi kohta P = P R E PR = I12 R1 + I 2 2 R2 + I 32 R3 + I 4 2 R4 + I 5 2 R5 + I 6 2 R6 PE = I1 E1 + I 5 E5 + I 6 E6 PR = 2 + 8 + 9 + 1 + 4 + 9 = 33W PE = - 2 + 2 + 33 = 33W P =PR E 5.Leian haruvoolu I5 ekvivalentse pingegeneraatori meetodil U 0 = E5 - I 40 R4 = 1 + 2,5 = 3,5V U 0 = Eg U0 3,5 I5 = = = 2, 0 A Rg + R5 0, 75 + 1 R1 * R2 4 ( R6 + + R3 ) * R4 (1 + + 1) *1 R1 + R2 4 3
bZ1odsrzfquuM4gFlvcS0&hl=et&sa=X&ei=lM5iUKCmG- mM0AX_94DoAQ&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false (26.09.12) Viige infootsingud läbi metaotsisüsteemis Dogpile (www.dogpile.com). 10. Leidke mustvalgeid pilte india elevandist (indian elephant). Esitage ühe pildi aadress. Kuidas otsingu läbi viite? Valin pildid, täpsema otsingu, lisan täpse fraasi ,,indian elephant", valiku must-valged pildid. http://artnroll.net/forum/24/indian-elephant-pictures-i12.jpg Viige infootsingud läbi metaotsisüsteemis Metacrawler (http://www.metacrawler.com/). 11. Leidke veebipõhine infokirjaoskuse (information literacy) õpetus (tutorial), mis asub Austraalia haridusasutuse saidil. Esitage ühe õppematerjali nimetus. Kuidas otsingu läbi viite? Valin täpsema otsingu, fraasiks lisan information literacy, esimesele reale All of these words: tutorial, saidiks edu.au. ECU Library's online information literacy tutorial http://www.ecu.edu
-DC, synchronous 7. What orthogonal reference frames do you know? -(,)stator; (d,q)rotor;(x,y)arbitrary 8. What natural reference frames do you know? -3 phase 9. What stationary reference frames do you know? -stator 10. Write the frequency equilibriums that you know. -induction:w1=w2+w12;synchronous:w1=w12;DC:w2=-w12 11. What is the result of the mutual motion of the stator and rotor windings? -torque??? 12. What variables does the flux depend on? -L12 I12? L ja I 13. Write the formulae of the synchronous speed. -2*pii*f1/p 14. Write the formulae of the motor speed. -2*pii*n/60 15. If the stator EMF is 150 and the stator flux is 30, what will be the stator field frequency? - 16. If the rotor EMF is 150 and the rotor flux is 30, what will be the slip frequency? - 17. If the slip frequency is 150 and the rotor EMF frequency is 30, what will be the stator field frequency? - 18
ja takistitel tarbitav (näiv)võimsus. Selleks kasutan tarbija poolt Joule Lenzi seadust S = |i|²Z ning elektromotoorjõu poolt genereeritava võimsuse saame seosest S = EĪ. ∑ ∑ Starbija = Stootja | ii |2 Zi = ∑ ∑ EiĪi Esmalt arvutan tarbitava võimsuse korrutades komplekstakistuse voolu mooduli ruuduga: | i |2 Zi = i12(Z1) + i22(Z 2) + i32(Z 3)= ∑ tarbija ∑ i S = = (6,282)² ･(3,76+j5,338)+ (11,120)² ･(5- j3,307) + (16,557)² ･(2 + j3,142) = = 1314.923 + j663.061W = 1472.64 ∠26.75˚ W Elektromotoorjõu allikate poolt genereeritava võimuse saan arvutada järgnevalt: Elektromotoorjõu kompleks korrutada voolu kaaskompleksiga. ∑ tootja ∑ i i S = E Ī = E₁Ī₁ +E₂Ī₂ = 100･(2,051+ j5,938) + (86,603 - j50)･(9,267+j6147) = = 1315,001 + j662,799 W = 1472.60 ∠26
Võimsuste bilanssi tegemisel on eesmärk üheselt määratud: saada klappima omavahel genereeritav ja takistitel tarbitav võimsus. Selleks kasutataks tarbija poolt Joule Lenzi seadust P = I²R ning elektromotoorjõu poolt genereeritava võimsuse saame seosest P = EI. ∑ ∑ Ptarbija = Ptootja Ii2 Ri = ∑ ∑ ∑ PEi − PJi Esmalt arvutan tarbitava võimsuse: Ii2 Ri = I12 R1 + I22 R2 + I32 R3 + I42 R4 + I52 R5 + I62 R6 = ∑ ∑ Ptarbija = = 42 ∙ 8 + 5,852 ∙ 5 + 2,762 ∙ 4 + 8,612 ∙ 6 + 9,852 ∙ 6 + 3,242 ∙ 7 = 1429,99 W =30V Elektromotoorjõu allika poolt genereeritava võimuse saan arvutada järgnevalt: ∑ PEi = E1I1 + E2 I2 + E3 I3 + E4 I4 + E5 I5 + E6 I6 =
Joonis 4.12. Koormuse pinge ja voolu reguleerimine: a) reostaadiga, b) lülitiga Koormuse RL pinge ja voolu reguleerimisel reostaadiga R jaguneb toiteallikast tarbitav vool regulaatori ja koormusvooluks i1 = ir + i2. Kui reguleerida koormuse pinget pooleni (q = 0,5) toiteallika pingest, on regulaatori poolt tarbitav võimsus võrdne koormusele langeva võimsusega, s.t. pool tarbitavast energiast läheb kaduma regulaatoris. Preg = q R i12 + (1 − q ) R i r2 = q R (i r + i 2 )2 + (1 − q ) R i r2 = R L i 22 . (4.1) Sama võimsusbilanss kehtib ka siis, kui regulaatorina kasutatakse pidevtalitluses transistori. Järelikult, võimsuse (s.t. pinge ja voolu) pidevatoimeline reguleerimine sobib vaid juhul kui tarbitav võimsus on väike ning sellest tulenevalt pole ka kadude suurus oluline. Jõuseadmete puhul tekivad pidevatoimelisel reguleerimisel alati suured kaod, mistõttu pidevreguleerimist püütakse vältida
Nagu nähtub mehaanilisest karakteristikust, arendab 1 / 2 ja sekundaarpinge U 2 U 1 / k12 . Mähise ühes osas on tegemist voolude I1 ja I2 vahega ning vool as.mootor pidurdavat momenti libistusel s>1, mil rootor pöörleb staatori pöördväljale vastupidises suunas. keerdudes 2 on väike I12 = I1 - I2 . Nimetatud asjaolu võimaldab mähise ühise osa valmistada peenemast Järelikult on töötava as.mootori pidurdamiseks vaja muuta staatori faasijärjestust, milleks piisab mis tahes traadist, mille tõttu trafo tuleb odavam kahe mähisega ühefaasilisest trafost. Et at mähised ei ole elektriliselt
Maatriks 3 1 2 3 4 5 6 5 10 8 28 1. Leia G3 lahtrisse maatriks A determinant. 2. Loo lahtritesse I2-K4 maatriksi A pöördmaatriks. 3. Liida lahtrisse B12 maatriksite 1 ja 2 ülemine vasakpoolne väärtus ja kiirkopeeri valemit ülejäänud maatriksisse. 4. Leia lahtritesse I12-K14 maatriksite 1 ja 2 arvude summad kasutades valemi massiivikuju. 5. Lahuta lahtris B16 maatriksite 1 ja 2 ülemine vasakpoolne väärtus ja kiirkopeeri valemit ülejäänud maatriksisse. 6. Leia lahtritesse I12-K14 maatriksite 1 ja 2 arvude vahed kasutades valemi massiivikuju. 7. Leia lahtritesse F25-G26 maatriksite 3 ja 4 korrutis kasutades valemi massiivikuju. Maatriksi A pöördmaatriks Maatriks A -0.225131 -0.225131 -0
maatriksi ridade arv Korrutamisfunktsioon on massiivifunktsioon Tulemusmaatriksis on ridade arv sama kui esimeses m maatriksis 1. Leia G3 lahtrisse maatriks A determinant. 2. Loo lahtritesse I2-K4 maatriksi A pöördmaatriks. 3. Liida lahtrisse B12 maatriksite 1 ja 2 ülemine vasakpoolne väärtus ja kiirkopeeri valemit ülejäänud maatriksisse. 4. Leia lahtritesse I12-K14 maatriksite 1 ja 2 arvude summad kasutades valemi massiivikuju. 5. Lahuta lahtris B16 maatriksite 1 ja 2 ülemine vasakpoolne väärtus ja kiirkopeeri valemit ülejäänud maatriksisse. 6. Leia lahtritesse I12-K14 maatriksite 1 ja 2 arvude vahed kasutades valemi massiivikuju. 7. Leia lahtritesse F25-G26 maatriksite 3 ja 4 korrutis kasutades valemi massiivikuju. n MDETERM dade ja veergudega maatriksi determinandi on MINVERSE
Tarvitid teises ja kolmandas faasis jäävad järjestikku ning U 23 I 2 = I3 = . 2R 7.4 Tarvitite kolmnurkühendus Tarvitid ühendatakse kolmnurka siis, kui nende nimipinge on võrdne liinipingega. Skeemidel on kasutusel kaks erinevat joonestusviisi tarvitid kujutatakse üksteise suhtes kas 120° nurga all või paralleelselt: Kolmnurkühendusel on liinipinge võrdne faasipingega. U l =U f . Faasivoolud U 12 U U I12 = ; I 23 = 23 ; I 31 = 31 . R1 R2 R3 107 Ka vektordiagramme võib joonestada mitut moodi. Joonisel on vasakpoolsel diagrammil joonestatud vektorid ühisest alguspunktist, parempoolsel moodustavad aga pingevektorid kolmnurga: Sümmeetrilisel koormusel on voolud võrdsed ja vektordiagramm sümmeetriline. Mittesümmeetrilisel koormusel see nii ei ole. Näide
moment vahetult voolust ning valem (5.3) lihtsustub tunduvalt 167 s1 U1 I1R1 E1 I1 1 I12 12 2 2 2 I2 E2 Joonis 5.2 M12 = I = kc I, (5.5) kus kc on mootori võrdetegur.
annaabi.ee 
