Emiteerijal on õigus võlakiri ennetähtaegselt nii-öelda tagasi kutsuda eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga. Tagasikutsumise võimalus hakkab üldjuhul kehtima siis, kui võlakirja emiteerimisest on möödunud teatud ajavahemik (nn call protection period). Tagasikutsumishind (call price) algab üldjuhul hinnast, mis on lähedal nominaalile koos aastase intressisummaga. See hind väheneb võlakirja lõppemistähtaja lähenedes, jõudes üha lähemale nominaalhinnale. Mis asi on hüpoteekvõlakiri? Hüpoteekvõlakiri (mortgage bond). Selline võlakiri on tagatud mingi kinnisvaraga, mis tähendab, et laen on võetud kindla kinnisvaraobjekti või kinnisvaraobjektide kogumi finantseerimiseks Miks nad on head? Hüpoteekvõlakiri pakub investorile kindlustunnet, kuna laenusummale on tagatiseks väärtuslik vara, mille saab vajaduse korral laenusumma katteks maha müüa Kuidas mõjutab väärtpaber eraisikute heaolu? Iga eraisik saab enda heaolu mõjutada erinevate aktsiatega, kuhu oma
nii-öelda tagasi kutsuda (eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga). Tagasikutsumise võimalus hakkab üldjuhul kehtima siis, kui võlakirja emiteerimisest on möödunud teatud ajavahemik (call protection period). Tagasikutsumishind (call price) algab üldjuhul hinnast, mis on lähedal nominaalile koos aastase intressisummaga. See hind väheneb võlakirja lõppemistähtaja lähenedes, jõudes üha lähemale nominaalhinnale. Hüpoteekvõlakiri (mortgage bond). Selline võlakiri on tagatud mingi kinnisvaraga, mis tähendab, et laen on võetud kindla kinnisvaraobjekti või kinnisvaraobjektide kogumi finantseerimiseks. 2 3. Võlakirja tootlus Arenenud võlakirjaturgudel ning börsidel kaubeldakse võlakirjadega nn. puhta hinnaga, mis tähendab seda, et võlakirju noteeritakse protsentides nominaalist. Rahasumma, mis tuleb aga võlakirja eest välja käia erineb sellest kogunenud intressi võrra
intressimäär liiguvad sellega paralleelselt kaasa ka võlakirjade intressimäärad. Võlakirju võib emiteerida avaliku kui kinnise emissiooni teel. Võlakirju võib erinevate tunnuste alusel liigitada: Võlakirja tagatuse alusel kasutatakse tagatud ja tagamata võlakirju. Tagatiseta võlakirju nimetatakse debentuurideks. Tagatiseks võivad olla aga mitmesugused varad ja üks paremini kindlustatud/tagatud võlakiri on hüpoteekvõlakiri. Kui laen on tagatud kinnisvaraga siis laenutähtaegsel mittetagastamisel alustatakse vara omandiõiguse ümbervormistamist laenuandjale. Hüpoteegi korral väljastatakse laenu andjale dokument ehk seda nimetataksegi hüpoteegiks ja kui laenu tähtaegselt ei tasuta, siis läheb omandiõigus koheselt üle laenuandjale, kes võib vara realiseerida. 5) Aktsiate emissioon emiteerimise allikana. Eelisaktsia sarnaneb oma võimalike õiguste ja kohustuste poolest nii võlakirja kui lihtaktsiaga
hinnaga). Tagasikutsumise võimalus hakkab üldjuhul kehtima siis, kui võlakirja emiteerimisest on möödunud teatud ajavahemik (call protection period). Tagasikutsumishind (call price) algab üldjuhul hinnast, mis on lähedal nominaalile koos aastase intressisummaga. See hind väheneb võlakirja lõppemistähtaja lähenedes, jõudes üha lähemale nominaalhinnale. · Hüpoteekvõlakiri (mortgage bond). Selline võlakiri on tagatud mingi kinnisvaraga, mis tähendab, et laen on võetud kindla kinnisvaraobjekti või kinnisvaraobjektide kogumi finantseerimiseks · Asendusvõlakiri · Optsioonivõlakiri · Valitsuse võlakiri (Government Bond) - võlakiri, mille väljaandja on valitsus · Munitsipaalväärtpabereid annavad välja kohalikud omavalitsused.
CF PVP= , kus CF on igaastane rahasumma ja i on nominaalne intressimäär. i CF❑1 Kasvuperpetuiteedi nüüdisväärtus: PVGP= , kus CF1=CF0(1+g), i on i−g diskontomäär ja g on kasvumäär VÄÄRTPABERITE VÄÄRTUSE HINDAMINE Hüpoteekvõlakiri (mortgage bond) — tagatud panditud kinnisvaraga, s.o. enim levinud tagatisvõlakiri. Võlakirjade nimiväärtus on enamasti 1000–25 000 USD, maksetähtaeg 30 päeva kuni 20 aastat. Mõningatel juhtudel koostatakse ka reitinguid, intress on täielikult maksustatav, enne tähtaega tagasi osta ei saa, riskitase on kõrgem ja seega nende nõutav tulunorm suurem, kui riigikassa võlakirjadel. Riskivõlakiri, nn. rämpsbond (junk bond) — suurt tulu toovad, kuid kõrge riskiga võlakirjad.
Võlakiri või aktsia, mille saab valdaja valikul vahetada teiste väärtpaberite (lihtaktsiate) vastu. Lisatagatisvõlakiri (collateral trust bond) -- tagatud lihtaktsiate ja usaldusväärsemate võlakirjadega. Näiteks emafirma võlakiri on tütarfirma võlakirjast alati usaldusväärsem. Võib tagada ka sellise varaga, mille soetamiseks võlakiri on välja lastud. Silvia Kuusk Hüpoteekvõlakiri (mortgage bond) -- tagatud panditud kinnisvaraga, s.o. enim levinud tagatisvõlakiri. Võlakirjade nimiväärtus on enamasti 100025 000 USD, maksetähtaeg 30 päeva kuni 20 aastat. Mõningatel juhtudel koostatakse ka reitinguid, intress on täielikult maksustatav, enne tähtaega tagasi osta ei saa, risk on kõrgem ja tulu suurem, kui riigikassa võlakirjadel. Debentuur (debenture) - Tagatiseta võlakiri. Tavaliselt on tegemist munitsipaalvõlakirjadega. Ettevõtete puhul
annaabi.ee 
