Hübridoomtehnoloogia ja selle kasutamine meditsiinis Rego Lehtsaar 12-a klass Märjamaa Gümnaasium 2012 Ajalugu 1960. aasta keskel leiti somaatiliste rakkude hübriidimise meetod ehk imetajate rakkude liitmine üheks rakuks. Selle raku ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid. Saadud hübriidrakud (eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk) on jagunemisvõimelised. Seda kasutati inimese geenide kromosoomide geenikaartide loomisel. Uus leid! 1975. aastal leiutasid immunoloogid G.Köhler ja C.Milstein hübridoomtehnoloogia See on somaatiliste (kehaline, kehasse kuuluv, kehas olev) rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks. Teooria
Meristeempaljundust hakati kasutama raskesti paljundatavate taimede (nt orhideed,viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Kasutatakse ka looduskaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitseks. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA JA MONOKLOONSED ANTIKEHAD 1960.aastate keskel leiti meetod imetajate rakkude liitmiseks üheks rakuks, mille ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid. Võimalikuks sai ka eri liikide, näiteks inimese ja hiire rakkude ühendamine. Saadud hübriidrakud on jagunemisvõimelised. See on somaatiliste rakkude hübriidimise meetod. Laia kasutuse leidsid somaatilised hübriidrakud pärast seda, kui 1975a. leiutati hübridoomitehnoloogia monokloonsete antikehade tootmiseks. Antikehi toodavad antigeeniga aktiveeritud B-lümfotsüütidest tekkivad plasmarakud, kuid need ei ole võimelised jagunema ega pikemat aega väljaspool organismi elama. Hübridoom on antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid;
Meristeempaljundust hakati kasutama raskesti paljundatavate taimede (nt orhideed,viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Kasutatakse ka looduskaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitseks. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA JA MONOKLOONSED ANTIKEHAD 1960.aastate keskel leiti meetod imetajate rakkude liitmiseks üheks rakuks, mille ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid. Võimalikuks sai ka eri liikide, näiteks inimese ja hiire rakkude ühendamine. Saadud hübriidrakud on jagunemisvõimelised. See on somaatiliste rakkude hübriidimise meetod. Laia kasutuse leidsid somaatilised hübriidrakud pärast seda, kui 1975a. leiutati hübridoomitehnoloogia monokloonsete antikehade tootmiseks. Antikehi toodavad antigeeniga aktiveeritud B-lümfotsüütidest tekkivad plasmarakud, kuid need ei ole võimelised jagunema ega pikemat aega väljaspool organismi elama. Hübridoom on antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid;
antikehade saamiseks. 1973: Stanley Cohen ja Herbert Boyer sooritavad bakteril esimese eduka katse rekombinantse DNA-ga. 1972: Embrüosiirdamise moodsa tehnoloogilise väljatöötamine ja rakendamine põllumajandusloomadel. 1970: Norman Borlaug saab Nobeli preemia teenete eest "rohelise revolutsiooni" arendamisel. Avastatakse restriksiooniensüümid. 1965. Luuakse somaatiliste rakkude liitmise metoodika, saadakse esimesed inimese ja hiire hübriidrakud. 1963/64: Norman Borlaugi juhtimisel aretatakse produktiivsed lühikõrrelised teraviljasordid ning käivitatakse nn. roheline revolutsioon. 1961: USA-s võetakse kasutusele esimene bioloogiline putukatõrjevahend - bakter Bacillus thuringiensis (Bt). 1953: James Watson ja Francis Crick avastavad DNA molekulaarstruktuuri ning geneetilise informatsiooni kopeerimise ja edastamise põhimõtte. 1942: Penitsiliini masstootmisega
inimese rakutuuma liitmist lehma munarakuga. Suurbritannias sellealane uurimine hiljuti seadustati. Terapeutilise kloonimise teise tüübina on pakutud võimalust ühendada see geeniteraapiaga. Kuid selle rakendamine on vägagi kaheldav, sest nii tekkisid transgeensed indiviidid. 3.4 Hübridoomtehnoloogia ja monokloonsed antikehad 1960. aastate keske leiti meetod imetajate rakkude liitmiseks üheks rakuks, mille ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid, Saadud hübriidrakud oon jagunemisvõimelised. See on somaatilise rakkude hübriidimise meetod. Tõelise rakendusbioloogilise tähenduse ja laia kasutuse leidsid somaatilised hübriidrakud pärast seda, kui leiutati hübrodoomitehnoloogia monokloonsete antikehade tootmiseks. Antikehad toodavad antigeeniga aktiveeritud B-lümfotsüütidest tekkivaid plasmarakud, kuid need ei ole võimelised jagunema ega pikemat aega väljaspool organismi elama.
7. Mis on transformatsioon transformeeritud rakud jagunevad lõpmatult, transformatsiooni erinevad viisid? Võib tekkida iseeneslikult mutatsioonide tagajärjel, selliseid rakke saab eraldada ka nt kasvajakoest või tekitada nt. telomeraasi kodeeriva geeni sisseviimisega rakku. 8. Rakkude fusioonid rakkude liitumised (teatud tingimustel - PEG, elektriimpulss), milleks kasutatakse - geenide kaardistamiseks, monokloonsete antikehade saamiseks tekitatakse rakkude fusiooni teel hübriidrakud (hübridoomid). 9. Mis on hübridoom hübriidrakk, mis on tekitatud rakkude fusiooni teel, millised on selektsiooni tingimused? Kindlal söötmel kasvavad ainult fuseeritud rakud. 10. Läbivoolu tsütomeetria ja FACS (Fluorescence activated cell sorting), põhimõte ja kasutusvaldkonnad rakud pannakse fluorestseeruma ja need voolavad läbi aparaadi, mis eemaldab laenguta rakud; kasutatakse rakkude sorteerimiseks. Meelespea:
Isolatsioonile ja edasisele divergeerumisele aitas kaasa ka suhteliselt paikne eluviis. 77. Somaatiline hübridiseerimine, tsübriidid, hübridioomid Somaatiline hübridiseerimine- aseksuaalne hübridiseerumine- somaatiliste rakkude ühitamine ( liitmine, sulandamine) rakutuumas Tsübriid- tsütoloogiline hübriid, terminit kasutatakse somaatiliste hübriidide puhul Hübridioomid- vere kasvajarakkude ( müeloomide) ja lümfotsüütide somaatilisest liitumisest saadud hübriidrakud; kasutatakse monoklonalsete antikehade tootmisel 78. Residentsusgeneetika, immuunogeneetika · Resistentsusgeneetika uurib ( haigus) resistentsususe sõltuvust pärilikest teguritest taimedel · Immuunogeneetika- uurib immuunsuse sõltuvust pärilikest teguritest, eri indiviidide koeantigeenide erinevust ja kudede sobimatuse põhjusi Immunogeneetiliste uurimiste alguseks peetakse aastat 1900, mil K. Landsteiner
· Rakud võivad teatud tingimustel liituda- rakkude fusioon. Kui liituvad kaks erinevat rakku, tekib hübriidrakk, mida nimetatakse heterokarüooniks (heterokaryon). Selliste rakkude tuumad ühinevad rakkude jagunemisel. · Fusioonid tekivad iseeneslikult väga harva, selle nähtuse suurendamiseks: PEG, elektriimpulss · Eri liikide rakkude fusioonid- geenide kaardistamine · Monokloonsete antikehade saamiseks tekitatakse rakkude fusiooni teel hübriidrakud (hübridoomid) · Monokloonne üks primaarstruktuur IG nt hiired · Polükloonne primaarjärjestus erinev (ükskõik, mis loom nt küülik/lammas) 53 9. Mis on hübridoom, millised on selektsiooni tingimused? Hübridoom on hübriidrakk, mis on saadud rakkude fusioonist (monokloonsete antikehade saamiseks) 10. Viiruste kasutamine rakubioloogias.
annaabi.ee 
