) De Not. 12. niidukäharik (Rhytidiadelphus squarrosus) (Hedw.) Warnst. Sgk: tähtsamblalised (Mniaceae) 13. mets-lehiksammal (Plagiomnium cuspidatum) (Hedw.) T. J. Kop. 14. lainjas lehiksammal (Plagiomnium undulatum) (Hedw.) T. Kop. Sgk: tutikulised (Orthotrichaceae) 15. tüvetutik (Orthotrichum speciosum) Nees Sgk: lapiksamblikulised (Parmeliaceae) 16. islandi samblik (Cetraria islandica) (L.) Ach. 17. harilik hallsamblik (Hypogymnia physodes) (L.) Nyl. 18. vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) Taylor 19. hall karesamblik (Pseudevernia furfuracea) Sgk: (Pertusariaceae) 20. kibe lumisamblik (Pertusaria amara) (Ach.) Nyl. Sgk: karusamblalised (Polytrichaceae) 21. harilik kadrisammal (Atrichum undulatum) (Hedw.) P. Beauv. 22. palu-karusammal (Polytrichum juniperinum) Hedw. Sgk: rihmsamblikulised (Ramalinaceae) 23. harilik rihmsamblik (Ramalina farinaceae) (L.) Ach. Sgk: (Teloschistaceae)
parguline ja võib katta üsna ulatuslikke pindu; talluse pragudes tekivad tallusest heledamad, korrapärase kuju ja mitmesuguse suurusega soraalid, mis võivad omavahel liituda. Tallus iseloomulikult lapiline: tekib erinevat tooni valkjate ja hallide laikude vaheldusrikkas muster, mistõttu harilik jahusamblik on juba eelmalt küllaltki kergesti äratuntav. Änglema raba. Änglema rabast leitud samblikud ja nende kirjeldus: · Harilik hallsamblik (Hypogymnia physodes) tallus kinnitub substraadile vahetult alapoolega, mitte ritsiinidega (peenikesed juured meenutavad seeneniitide kimbud) ; sealjuures on talluse keskosa substraadile kinnitunud, servaosas on aga hõlmaotsad päris vabad ja ülespoole tõusvad.Iseloomulik on veel see, et hõlmatipud on ümardunud ja laienenud ning kannavad huuljaid soraale; need paiknevad talluse alapoolel hõlmade ülespoole käänduvates
Viljakehade ja eoste tekkele peab eelnema suguorganite moodustumine ja viljastumine. Samblikel, nagu teistel elusorganismidel on looduses oma eesmärk. Neil on raske võidelda kasvukoha eest (aeglane kasv), kuid neil on kergem elada karmimates kasvutingimustes, mida teised taimed ei pruugi taluda. 4 Olulisemad Eesti samblikud Harilik hallsamblik Hypogymnia Physodes (L.) Nyl. Kirjeldus Tallus lehtjas, läbimõõt 1-10 cm, ülapool hall, alapool must, alapoole servaosa pruun; hõlmad lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid: huuljad soraalid üleskäänduvatel hõlmatippudel. Viljakehad esinevad vähestel isenditel. Levik Väga laialdaselt levinud samblik, kasvab paljude puuliikide okstel ja tüvel, töödeldud puidul, harva sammaldunud kividel, veelgi harvemini maapinnal. Harilik hallsamblik erineb
terakestest koosnev koorikjas, õhuke kuni võrdlemisi paks tallus. Löövesamblikke on Eestis teada üle 10 liigi, kuid ainult valise vaatluse abil pole võimalik neid eristada: löövesamblike liigid erinevad üksteisest peamiselt samblikuainete sisalduse poolest, seda on võimalik täpselt kindlaks teha aga vai laboratooriumis. Jahu-löövesamblik on Eestis leiduvatest löövesamblikkest siiski kõige tavalisem. Viljakehi ei ole ühelgi löövesamblikul kunagi leitud. Harilik hallsamblik Hypogymnia physodes 13 Tallus: lehtjas, läbimõõt 1-10cm; ülapool hall, alapool must, alapoole servaosa pruun; hõlmad lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid: huuljad soraalid üleskäänduvate hõlmatippudega. Viljakehad: esinevad vähestel isenditel. Substraat: okas- ja lehtpuude koor, puit, harvem kivid jaliivane maapind. Väga sage kogu Eestis.
tunnuste nägemiseks tuleb kasutada luupi. Kasvab puukoorel (peamiselt okaspuudel ja kasel) ning puidul, puidul kasvavad eksemplarid on tavaliselt tunduvalt väiksemad ja kaharamad kui puukoorel kasvavad isendid. Pole kuigi tundlik õhu happelise saastuse suhtes ning võib seetõttu kasvada mitte ainult metsas, vaid ka linnaparkides, taluõuedes, maanteede ääres. 13 Harilik hallsamblik Hypogymnia physodes Tallus: lehtjas, läbimõõt 1-10cm; ülapool hall, alapool must, alapoole servaosa pruun; hõlmad lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid: huuljad soraalid üleskäänduvate hõlmatippudega. Viljakehad: esinevad vähestel isenditel. Substraat: okas- ja lehtpuude koor, puit, harvem kivid jaliivane maapind. Väga sage kogu Eestis. Harilik hallsamblik erineb teistest lehtja ja halli tallusega samblikest selle poolest,
üldtalitlus ja makroskoopne ehitus võivad sarnaneda küll soontaimedega, kuid nende mikrostruktuur on erinev; näiteks puuduvad tallusel juhtkoed. Tallusega organismid on näiteks puna- ja pruunvetikad. Soreedid sambliku vegetatiivse paljunemise organid; Soreedid on mikroskoopilised moodustised, mis koosnevad vetikarakkudest ja seeneniitidest nende ümber. Soreedid paiknevad vabalt talluse pinnal. Neid leidub näiteks vagu-lapiksamblikul (Parmelia sulcata) ning harilikul hallsamblikul (Hypogymnia physodes). Isiidid sambliku vegetatiivse paljunemise organid, talluse pinna väljakasvud, koosnevad samuti nii seen kui vetik-komponendist. Võsu Võsu on tavaliselt taime maapealne osa (võsu võib muunduda ka taime maa-aluseks osaks). Võsu areneb seemnes olevast idupungast, mille tipus asub kasvukuhik. Võsu keskseks osaks on vars, mis kannab pungi ja lehti. Võsu puitunud osa nimetatakse võrseks. Maa-alused võsu muudendid on iseloomulikud mitmeaastastele rohttaimedele
annaabi.ee 
