Valgamaa Kutseõppekeskus Kaubaveod ja käsitlemine Regiina Männiste KVK-1 VESINIK / HYDROGENIUM H Juhendaja: Sille Allik Valga 2009 1 SISUKORD 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Vesiniku üldiseloomustus/ Leidumine, saamine 4. Füüsikalised ja keemilised omadused 5. Vesiniku avastus 6. Vesiniku kasutusalad 7. Kasutatud kirjandus 2 VESINIKU ÜLDISELOOMUSTUS Vesinikku tähistatakse tähisega H.
Leht1 Vesinik H Hydrogenium Heelium He Helium Liitium Li Lithium Berüllium Be Beryllium Boor B Boron Süsinik C Carboneum Lämmastik N Nitrogenium Hapnik O Oxygenium Fluor F Fluorum Neoon Ne Neon Naatrium Na Natrium Magneesium Mg Magnesium Alumiinium Al Aluminium Räni Si Silicium Fosfor P Phosphorus Väävel S Sulphur Kloor Cl Chlorum Argoon Ar Argon Kaalium K Kalium
Heelium Helium He heelium Jood Iodum I ii Kloor Chlorum Cl kloor Lämmastik Nitrogenium N enn Räni Silicium Si siliitsium Süsinik Carboneum C tsee Vesinik Hydrogenium H haa Väävel Sulphur S ess KEEMILISTE ELEMENTIDE NIMETUSED, TÄHISED (SÜMBOLID) METALLID Keemiline element Keemilise elemendi Keemiline tähis Hääldatakse keemilises eesti keeles ladinakeelne nimetus valemis Alumiinium Aluminium Al alumiinium
Vesinik ehk hydrogenium Lisette Tammisto 10.klass Värska Gümnaasium 1 / 24 Üldiseloomustus ● Tähiseks on H. ● Hydrogenium- vett tekitav. ● Koosneb kaheaatomilistest molekulidest (H2). ● Perioodilisusetabelis 1. element. ● Tuumalaeng on 1. ● Tuumas on 1 prooton, elektronkattes 1 elektron. ● IA kui ka VIIA rühmas. ● Avastati 1766. a lord Henry Cavendishi poolt. 2 / 24 Üldiseloomustus Vesinikul on kolm isotoopi*: ● 1 H – prootium (harilik vesinik) ● 2 H – deuteerium (D) (raske vesinik)
ühinemine hapnikuga. Samuti demonstreeris ta hapniku rolli taimede ja loomade hingamises ning raua roostetamises. Need katsed aitasid kummutada keemias üle saja aasta valitsenud flogistoniteooriat, mille kohaselt oli lisaks neljale elemendile (maa, tuli, õhk ja vesi) veel viies, mille nimeks on flogiston. Teooria kohaselt sisaldavad flogistoni kõik põlevad ained ning põlemine ise polegi midagi muud kui flogistoni vabanemine ainest. Lavoisier andis nimed hapnikule (oxygenium), vesinikule (hydrogenium) ja lämmastikule (nitrogenium). Paraku lõppes Lavoisier' särav elu enneaegselt, sest Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus ta vahistati ja giljotineeriti. Kusjuures nii vahistamine, kohtumõistmine kui ka hukkamine toimusid samal päeval. Tema süüks oli ebapopulaarne tegevus maksukogujana. Legend räägib, et oma viimase teadusliku katse tegi Lavoisier peale surma. Nimelt olevat ta peale pea maharaiumist nii kaua kui suutis silmi pilgutanud ning varem
VESINIK JA HAPNIK - tähtsamad mittemetallid VESINIK hydros - vesi HAPNIK oxy - oksiid Hydrogenium genos - tekitaja Oxygenium genos - tekitaja Sümbol H Sümbol O Lihtaine valem - H 2 Lihtaine valem O 2 I Aatomi ehitus I Aatomi ehitus - on esimene element. Paikneb I perioodis IA - kaheksas element. Paikneb II perioodis VIA rühmas. rühmas. H +1| 1) O +8| 2)6)
2 8 3 18 4 32 Väliskihil saab olla maksimaalselt 8 elektroni ! Elektronkihid täituvad seestpoolt väljapoole. Keemilisi elemente: Keemiline Tähis Ladinakeelne Aatom- Väliskihi Elektronkihtide element nimetus number elektroonide arv arv Vesinik H Hydrogenium 1 1 1 Heelium He Helium 2 2 1 Liitium Li Lithium 3 1 2 Berüllium Be Beryllium 4 2 2 Boor B Boron 5 3 2 Süsinik C Carboneum 6 4 2
panna) · vana värvi eemaldamiseks pinnalt tahke CO2 graanulitega · organitranspordil, toiduainete ja analüüside säilitamiseks transportimisel kasutatakse tahke CO2 graanuleid 4. Vesiniku omadused ja kasutamine Vesiniku omadused: Vesiniku tegi esmakordselt (1781 1782) kindlaks inglise teadlane Henry Cavendish; tol ajal nimetati vesinikku "põlevaks õhuks", hiljem hakati "põlevat õhku" nimetama selle võime tõttu toota vett vesinikuks. Vesiniku teaduslik nimetuis hydrogenium tuleneb kreekakeelsetest sõnadest hydor vesi ja genao sünnitan, toodan. Tegelikult oli "põlev õhk" teada juba keskaja saksa arstile ja loodusuurijale Paracelsusele (XVIsaj), samuti oskas vesinikku saada juba 1660.aastal inglise teadlane Robert Boyl. Cavendishi katsete tulemusi kontrollis prantsuse teadlane 1783.aastal Antoine Laurent Lavoisier. Vesiniku aatom on kõige lihtsam keemiline element; lihtainena on vesinik kõige kergem gaas,
põlemisprodukti tundmaõppimiseks. Need uurimused kinnitasid Cavendishi katseid. Lavoisier tõestas seda mitte ainult ,,põleva õhu" põletamise teel, vaid ka selle põlemisproduktide lagundamisel. Tegelikult oli vee analüüsimise põhjuseks vajadus leida odav meetod vesiniku saamiseks, mida Lavoisier püüdis teha Prantsuse Teaduste Akadeemia ülesandel seoses algava õhulaevanduse arenguga. Hiljem hakati ,,põlevat õhku" selle võime tõttu nimetama vesinikuks. Vesiniku teaduslik nimetus hydrogenium tuleneb kreekakeelsetest sõnadest hydor- vesi ja genao- sünnitan, toodan. Seega peegeldub vesiniku nimetuses tema põhiomadus- võime moodustada põlemisel vett. Leidumine looduses Lihtainena on vesinikku vähesel määral ainult vulkaanigaasides. Maailmaruumis on aga vesinik kõige levinum element. Kosmoses on vesinik levinuim element. Ta moodustab ligi 50% päikese ja tähtede massist. Maal leidub vesinikku peamiselt keemilise elemendina. Vesinik on vee, hapete,
Ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda. Selgus, et kondendeerunud vee mass on pisut väiksem kui vee algne mass. See-eest tekkis gaas H2, mille mass võrduski puuduva massiga, nii et katse oli edukas. Gaasi edasi proovides põletas ta seda tänapäeval paukgaasiprooviga nimetatud uuringus ning nimetas teda seejärel põlevaks õhuks. Aastal 1783 pani ta ette nime hydrogène ('veetekitaja, veemoodustaja'). Selle nime (ladina Hydrogenium) lühendist tuleb ka vesiniku keemiline sümbol H.[39] Vesiniku ja vesinikuühendite uurimine on aidanud kaasa aatomi ja molekuli mõiste arengule ning aatomite ja molekulide ehituse ja muundumise mõistmisele.
Ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda. Selgus, et kondenseerunud vee mass on pisut väiksem kui vee algne mass. See-eest tekkis gaas H2, mille mass võrduski puuduva massiga, nii et katse oli edukas. Gaasi edasi proovides põletas ta seda tänapäeval paukgaasiprooviga nimetatud uuringus ning nimetas teda seejärel põlevaks õhuks. Aastal 1783 pani ta ette nime hydrogène ('veetekitaja, veemoodustaja'). Selle nime (ladina Hydrogenium) lühendist tuleb ka vesinikukeemiline sümbol H. Vesiniku ja vesinikuühendite uurimine on aidanud kaasa aatomi ja molekuli mõiste arengule ning aatomite ja molekulide ehituse ja muundumise mõistmisele. 11 Kokkuvõte Käesolevas töös uuriti Keemiat täpsemalt, mis on vesinik ja hapnik nende mõju inimestele, ajalugu ja omadused. 12 Kasutatud Kirjandus Keemia · http://et
mis toatemperatuuril ei esine molekulide, vaid ioonikristallidena(NaCl, CaF2, CaO, K2S). Teatud tingimustel reageerivad mittemetallid omavahel, moodustades kovalentse sidemega ühendid (H2O, HCl, NH3, CO2, CH4, C6H6). Mittemetallide ühendid vesinikuga on kas madala keemistemperatuuriga vedelikud (H2O, HF) või gaasid (H2S, NH3, CH4). Mittemetallide ühendid hapnikuga on happelised või neutraalsed oksiidid (SO2, SO3, NO, NO2, CO, CO2, P4O10). VESINIK--HYDROGENIUM--H. 1s 1.Leidumine. Vesinikku leidub looduses peamiselt ühendite koostises (vesi, orgaanilised ühendid). Vabana (H2) esineb ta vulkaaniliste gaaside ja naftagaaside koostises ning tühisel määral atmosfääris (atmosfääri ülemistes kihtides). Kosmoses on vesinik levinumaks elemendiks. Ta moodustab umbes 75% Päikese ja tähtede massist. Looduses esineb kolm vesiniku isotoopi: prootium--H (harilik vesinik), deuteerium 21H ehk D (raskevesinik) ja triitium 31H ehk T (üliraske vesinik)
Lisa 1:Täiendavaid juhiseid anorgaaniliste ühendite valemite kirjutamiseks: Elemendisümbolite järjestus valemis: -elektronegatiivsuse järgi,KCl -iooni iseloomustav element esikohale, OH- -arvesta tegelikku struktuuri, HOCN -katioon enne aniooni,NaCl Koostisosade nimetused: -elektropositiivne koostisosa - vastava elemendi nimetus -elektronegatiivne koosstisosa –tuletatakse elemendi ladinaleelsest nimetusest pluss järrelliide “iid” näit. hydrogenium hüdriid oxygenium oksiid Mitmeaatomiline elektronegatiivne koostisosa puhul kasutatakse nimetusi sulfaat, nitraat jne. Orgaaniliste ühendite valemite kirjutamisest vt. orgaanilise keemia loenguplokis. Lisa 2: sidemete klassifitseerimine elektronegatiivsuste erinevuste järgi: side -iooniline 2,0-3,2 metall-mittemetall(mm)
annaabi.ee 
