See aitaks kindlasti paljudel noortel leida selle tegevuse, mida nad juba kaua teha on tahtnud. Enamik ei tea, millised anded neil on ning need tuleks välja selgitada. Tuleks välja selgitada, milles on andekas ja milles mitte. Paljud minu tuttavad on läinud pärast keskkooli tegelema just selliste erialadega, mida nad tegid juba kooliajast. Ilma proovimata võib jääda talent märkamata, kuna keegi ei tea , et sul see olemas on. Noored peaksid tegelema hästi palju erinevate huviringidega, et välja selgitada mis on just see õige. Kuid paljud ei viitsi mitte millegagi tegeleda ning see tuleb viia noorteni, kuna noored on eesti tulevik. Noortel on, millega tegeleda ning ka potentsiaali, et need asjad millega nad tegelevad oleksid tulevikus tähtsad. Kuid vaja on seda rohkem noorte seas reklaamida nii , et see tunduks huvitav.
Argipäevarutiin - mis ja miks? Tänapäeva inimeste argielud on muutunud üksluiseks. Pea võimatu on vältida rutiinilangemise tunde kogemist. Päevast päeva käime tööl või koolis, seejärel soovi korral tegeleme huviringidega ja millalgi jõuame ka koju. Koju jõudes hakkavad koolilapsed õppima ning tööinimesed kodu korrashoidmisega tegelema. Kas on üldse võimalik vältida kardetud rutiini ja kuidas peaksime oma elu mitmekülgsemaks tegema? Meie ühiskonnas on levinud küllaltki sarnased elumudelid. Inimesed õpivad lapse east kuni täiskasvanueani esmaspäevast reedeni, loovad pere, käivad tööl. Nii möödub paljude inimeste terve elu tänapäeval. Me kardame muuta enda harjumusi
Lastega tegelevad inimesed peaksidki pöörama tähelepanu sellele, kuidas noored oma aega sisustavad. Mida varem hakkab pihta logelemine ja tegevusetus, seda tõenäolisem on, et tulevikus saab see joomarlust armastav seltskond lisa. Neid juhendades ja neile erinevaid võimalusi näidates, saavad nad pisiku, mis aitab neil tulevikus õigesti ja kasulikult aega sisustada. Noored peaksid tegelema hästi palju erinevate huviringidega, et välja selgitada mis on just see õige. Kuid paljud ei viitsi mitte millegagi tegeleda ning see tuleb viia noorteni, kuna noored on eesti tulevik. Noortel on, millega tegeleda ning ka potentsiaali, et need asjad millega nad tegelevad oleksid tulevikus tähtsad. Kuid vaja on seda rohkem noorte seas reklaamida nii , et see tunduks huvitav. Kõik vaba aja tegevused minu arvates määratletavad inimese enda ellusuhtumise, eluala, iseloomu ja füüsiliste võimete järgi
valdkonnas palju omandaksid. Kuid õpilased on erinevad, kellele meeldivad reaalained, kellele sobib rohkem humanitaarne haru. Tuleviku koolis võiks olla lastel endal suuremad valikuvõimalused, mida nad õppida tahavad. Kui aineid oleks vähem, kuid koolipäevad sama pikad kui praegu, saaksid õpilased ka selle töö tehtud, mis neil muidu koju jääks teha. See annaks võimaluse tegeleda peale kooli rohkemate huviringidega ning olen kindel, et ka hommikuste hilinejate arv kahaneks. Linnades on klassis õppivate õpilaste arv tänapäeval kusagil kolmekümne ringis. Tulevikus võiks olla õpilaste arv klassis vähemalt poole väiksem, seega jääks ühe õpetaja käe alla 15 õpilast. See oleks parem variant nii õpetajatele kui ka õpilastele. Õpetajatel on väga väsitav olla klassis suure hulga õpilastega, tekivad lahkarvamused, erinevad probleemid, tülid
KOKKUVÕTE Tahtsin selle uurimustöö käigus teada saada, mis on stressi põhjustajateks ja kuidas sellega toime tulla. Sain teada, et stressi ei põhjusta mitte ainult ränkrasked pingutused, vaid ka oskamatus oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumine tehtud ja tegemata töödesse. Selgus, et stressist tulenev pinge on edasikanduv ning selle põhjustajaks võib olla ebameeldiv keskkond. On hea kui koolid toetavad lapsi paljude erinevate huviringidega, millest igal ühel peaks olema võimalik endale sobiv valida. Kuna meie ümber võib tihti peale olla palju stressis inimesi, siis oli hea teada saada, kuidas saaks stressi all kannatavat inimest aidata. Loodetavasti märkab igaüks meist, kui lähedane inimene või hea tuttav on stressis ja aitab tal sellest üle saada, kuulates ning toetades teda. Sain teada, et paljud Eesti kooliõpilased kannatavad koolivägivalla all, millest on väga kahju. Ise ma seda tunda pole saanud, ega tea
" Leiti, et sellele on võimalik vastata intervjuu meetodiga. Järgmiseks tuli panna paika kava, mis sisaldas sissejuhatavaid , põhi- ning kokkuvõtvaid küsimusi. Inimesed, kes valiti intervjueeritavateks, olid Eesti Vabariigi kodanikud, kes olid vähemalt eelmistel valimistel täisealised . Tehti vanuselised klassid 18-30, 30-40, 40-50, 50-60, 60-70 ja 70- ... Igast vanusegrupist otsiti üks inimeme , keda intervjueerida. Inimestega võeti ühendust erinevatel viisidel: kas kohalike huviringidega või siis tutvusringkonnast sobivas eas intervjueeritavaga, ka naabritega. Vastajad olid kas võhivõõrad või kaugemad tuttavad. Kuna küsitlusele pidid vastama inimesed, kes on vähemalt täisealised ja saavad Riigikogu valimistel hääletada ,siis ei tekkinud erilist probleemi, et leida inimesi ,kellega intervjuu teha. Iga intervjueerija teostas oma intervjuu iseseisvalt. Kõik intervjueerijad otsisid ise endale intervjueeritava, kes ei olnud väga lähedane tuttav. Kogu töö
annaabi.ee 
