Pühendus Goethe kirjutab, et fausti tegelased on teda juba varem huvitanud. Ta on tahtnud neid püüda, kuid need on hajunud. Eelmäng teatris teatri direktor, kirjanik ja näitleja vestlevad teatrist. Direktorit huvitas ainult raha. Näitleja unistuseks on see, et talle plaksutatakse. kirjanik esitab lavastusele kõrgemad nõuded. Proloog taevas issand ja Mephistopheles räägivad inimesest. Mefisto kirub inimene on väiklane, huvideta võrdleb rohutirtsuga. Issand ja Mephistopheles saliva kihlveo. Mephistopheles saab õiguse kallutada Fausti otsingute teelt kõrvale, tasuks saaks Faustil hinge. I. osa teadlasena on Faust uurinud sõnu ja mõtteid, kuid pole leidnud jõudu kuidas neid teadmisi rakendada. Faust tahab leida elu mõtet, hetke, mis oleks nii kaunis, et sooviks seda peatada. ta ihkab teha midagi kasulikku endale ja kogu inimkonnale. Eesmärk on nii tähtis, et ta on valmis kulutama sellele kogu elu
raamatud J.A. Comenius (1592-1670) · Tehhi kasvatusteadlane (=Komensky) pidas inimest sooduse osaks, kes allub selle üldistele seaduspäradele. · Kool peab töökorralduse alused võtma looduselt ning NB meeleline tunnetus: kõik, mis mõistuses, on varem tajutud meelte poolt. · Õppimine olgu meeldiv ja huvitav tuupimist tuleks vältida. Tema 6 käsku Ehk toimeka inimese moraalikoodeks: 1) Põlga rahulolu ja huvideta olesklemist, 2) Räägi, tee, algata alati midagi head, 3) Oma ülesandeid ära veereta teistele, 4) Tänaseid töid ära jäta homseks, 5) Vii töö lõpuni, mitte ära paranda pidevalt, 6) Alustatut ära jäta pooleli. J. Locke (1632-1704) Inglise filosoof: õpetada tuleb vaid eluks vajalikku. · Kasvatuse eesmärk: arenda lapse mõistust sedavõrd, et ta soovi korral mistahes teadmisi saaks omandada.
kirjaniku isa Jüri Vilde hakkas tööle aidamehena. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kodu, kus ta kasvas. Muuga mõisas möödus ta lapsepõlv ja hiljem veetis ta seal oma koolivaheajad kuni 1880. aastani, mil ta vanemad mõisateenistusest lahkusid ning asusid Tallinnasse elama. Eduard Vilde isa Jüri Vilde oli iseloomult tagasihoidlik, oma tööalal kohusetundlik, kuid mõisasundijana liiga pehme iseloomuga ning eriliste vaimsete huvideta murelik mees. Kirjaniku ema Leena oli loomult elavam, jutuhimuline ja mõisarahvaga seltsiv. Ta oli ka oma õigusi julgelt kaitsev naine, kellele ei meeldinud põrmugi mehe alistuvus mõisnikule. Eduard Vilde nimetas ennast ema universaalpärijaks. Samuti oma luulesoone ja jutustamise oskuse arvab kirjanik olevat pärinud emalt. Eduard Vilde lapsepõlv möödus muretult, ta ei kogenud vaesust ning teda ei pandud ka varakult tööle
Juba kolmeteistkümneaastaselt hakkas ta teopoisina Äntu mõisas tööl käima. Jüri Vilde lahkus Toomari talust 1862. aasta kevadel ja läks lähedal asuva Pudivere mõisa teenistusse, kus ta kahekümne viie aastase moonamehena tööle asus. Töökas noormees võitis mõisahärra usalduse ja määrati juba aasta pärast varakevadel kupjaametisse. Jüri Vilde oli iseloomult tagasihoidlik, oma tööalal kohusetundlik, kuid mõisasundijaks liiga pehme karakteriga ning eriliste vaimsete huvideta murelik mees. Vilde ema pärineb Järva-Jaani kihelkonnast. Revisjonilehtede järgi on teada, et Leenu (Vilde ema) isaisa Rüütli ehk Lepiku Ado asutati kui pärisori 1808. aastal ühes perekonnaga ümber Valastist Kagavere külla, mis jäigi perekonna püsivaks eluasemeks. Tema poeg abiellus Mariga, ning sellest abielust sündis kahe tuntud proosakirjaniku emad: Eduard Bornhöhe ema Mai ning Eduard Vilde ema Leenu
Usupuhastusliikumise ja humanismi põhimõtted Kõigi uurimistöid uuritakse nii nagu loodustki Ühendas oma töös sotsiaalse ja pedagoogilise poole. Tema puhul tuleb rääkida sellest, et kasvatust ja haridust pidas ta terve elu hõlmava protsessina Sotsiaalprobleemide leevendamine töö kaudu Inimesel on eeldused voorused ja head kombed, religioossus, teadmiste saamiseks Comeniuse 6 käsku 1. Põlga rahulolu ja huvideta olesklemist 2. Tee, räägi või algata alati midagi head 3. Ära veereta teiste peale seda, mida sina pead tegema 4. Mida võid teha täna, ära lükka homse peale 5. Mis on vaja lõpule viia, seda ära tee mitu korda ümber 6. Alustatu vii alati lõpule. J. Locke (1632-1704) Inglise filosoof Tema ütles, et me ei kasvata lastest õpetlasi, lapsed peavad õppima seda, mida eluks vaja läheb. Inimese meel on tabula rasa.
annaabi.ee 
