Leedemullad Leedemullad on liivalõimisega metsamullad, mille pealmiseks kihiks on metsakõdu. Metsakõdu all huumushorisont kas puudub või tema tüsedus on alla 5 cm, kusjuures tüsedamate huumushorisontide korral on ta huumusvaene. Orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide all on leedemuldadel kas selgesti väljakujunenud leethorisont või esineb nõrku leetumise tunnuseid või nad on tugevasti happelised. Leethorisondi all on neil tavaliselt mitmekihiline raud- (või huumus) illuviaalne sisseuhtehorisont. Leedemullad on veereziimilt põuakartlikud või parasniisked. Gleistumistunnuste vähesel esinemisel profiili
. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. PV ja ka neeldumis mahtuvuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus on mulla tahke faasi 1 cm3 kaal grammides. Tähistus De. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusvaeste horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane (2,65...2,7 g/cm3). Mulla huumushorisontide tahke faasi tihedus on madalam (2,4... 2,6 g/cm3). De=2,67-0,03x, kus x on huumusesisaldus (%). 30. Mulla poorsus- on mulla tahkete osakest vahel olev pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Valem lk 24 Mulla eripind- 1g kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind ruutmeetrites. Sõltub mulla lõimsuset, huumuse ja kolloidide sisaldusest ja vähemal maaral ka
. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. PV ja ka neeldumis mahtuvuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus on mulla tahke faasi 1 cm3 kaal grammides. Tähistus De. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusvaeste horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane (2,65...2,7 g/cm3). Mulla huumushorisontide tahke faasi tihedus on madalam (2,4...2,6 g/cm3). De=2,67-0,03x, kus x on huumusesisaldus (%). 30. Mulla poorsus- on mulla tahkete osakest vahel olev pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Valem lk 24 Mulla eripind- 1g kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind ruutmeetrites. Sõltub mulla lõimsuset, huumuse ja kolloidide sisaldusest ja vähemal maaral ka mulla keemilistest ja mineraloogilistest koostisest ning
suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 23 Mulla füüsikalised omadused Tahke faasi tihedus on mulla tahke faasi 1 cm3 kaal grammides. Tähistus De. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusvaeste horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane (2,65...2,7 g/cm3). Mulla huumushorisontide tahke faasi tihedus on madalam (2,4...2,6 g/cm3). De=2,67-0,03x, kus x on huumusesisaldus (%). Mulla lasuvustihedus on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Tähistus Dm. Lasuvustihedus on tavaliselt väiksem ülemistes horisontides. Huumushorisondis tavaliselt 0,8...1,6 g/cm3. Väiksem lasuvustihedus on struktuursetes muldades. 1...1,3 g/cm3 ideaalselt hea põllumuld 3 1...1,9 g/cm tavaliselt mineraalmullas
huumusesisaldusest, lõimisest jt. mulla omadustest. Mulla puhverdusvõime ja ka neelamismahutavuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 37. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus Tahke faasi tihedus (De) on mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusevaesete horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane(2,65...2,7 g/cm3). Mulla huumushorisontide tahke faasi tihedus on madalam(2,4...2,6g/cm3). Mulla lasuvustihedus (Dm) on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Dm on tavaliselt väiksem ülemistes horisontides. Huumushorisondis tavaliselt 0,8...1,6 g/cm3. Väiksem Dm on struktuursetes muldades. Ideaalselt hea põllumuld 1...1,3 g/cm3.mulla paisumise tulemusena kevadel Dm väheneb ja suvel mulla kuivades suureneb. Tingitud mulla kolloididest ja ibeosakestest, mis seovad vett. Savides Dm