Kuna need on hästi savikad, saab neist troopilise päikese käes kergesti telliskive valmistada. Vihmametsade punamullad · Toiteelementide sisaldus mullas on väike. · Mullad on erosiooniohtlikud. · Puude maharaiumisega viiakse suur kogus toiteelemente ära, muld vaesub. Humifitseerumine taimsete ja loomsete jäänuste biokeemiline ja mikrobioloogiline muundumine, lähteainetest keerukama ehituse ja koostisega humiinainete ja huumushapete teke ning huumuse moodustumine. H.on mullateket iseloomustav akumulatiivne sünteesiprotsess, mis algab huumushapete lahustuvate molekulide moodustumisega, jätkub nende hapendumise, liitumise ja tihkestumisega ning lõpeb beseenringiga ühendite liitumisega lämmastikuliste sildade abil. H-se iseloom ja ulatus olenevad muunduvate jäänuste hulgast ja koostisest, mulla mineraalosa keemilisest koostisest ja lõimisest ning
pinnaga sellisel moel ei jõua on suvehaljas kääbuspõõsas. kogu sademetest tulev vesi ära Sinika marjad on mustikatest nõrguda ja koguneb Turbasammal on raba tähtsaim tunduvalt sinisemad ja mitte laugastesse. Huumushapete taim, suutes kasvada nii ümmargused ning erinevalt tõttu on laukavesi süngelt sademevee toitel ja väheste mustikast ei arene sinikal pikki pruunikas. Veel on rabavesi mineraalainete tingimustes, maasiseseid roomavaid happeline, sisaldades palju talletada vett ja muuta seda risoome, mille abil kiiresti
siin soodsad tingimused leetumiseks. See muld on keskmiselt madalama huumusesisaldusega , kus ülemistes horisontides esineb saviliiv, sügavamal aga liivsavi. LEETUMINE. Leetumine on protsesside kogum, mis põhjustas kõdu- ja kamarhorisondi all tuhkja horisondi, so leetmullale spetsiifilise horisondi, leethorisondi kujunemise. Leetumine on mulla elementaarprotsess, so mulla alumosilikaatsete ja savimineraalide lagunemist huumushapete toimel ja laguproduktide välja- ja sügavamale uhumine. Antud koha muld on nõrgalt leetunud muld. Leetumine on siin arenenud nõrgalt, kuid samuti on kamardumine nõrk. See on tingitud sellest, et kuivadel liivadel orgaaniline aine hapendub võrdlemisi kiiresti ning ainult väike osa temast läheb huumusainete moodustamiseks. Leetmuldadena on karbonaadivaesel või sügavalt leostunud pinnakattesetetel kujunenud
kõrgsoole ehk rabale iseloomulik. Esindatud on paks turbalasund, liigivaene taimestik, laukad ja älved.[4] Älves on märg, ajutiselt veega täituv lohk, koosnedes vett täis turbast. Älvest võib moodustuda vabaveeline laugas, kui raba edasi kasvab. Rabale iseloomulikud veekogud tekivad, kui raba on vähemalt 3000 aastat vana, vähemalt ühe kilomeetrise läbimõõduga ning lauge pinnaga sellisel moel ei jõua kogu sademetest tulev vesi ära nõrguda ja koguneb laugastesse. Huumushapete tõttu on laukavesi süngelt pruunikas. Veel on rabavesi happeline, sisaldades palju orgaanilist ja vähe mineraalset ainet, mis muudab vee väga puhtaks. Ja eelneva tõttu on laugastes peaaegu võimatu näha vetikaid või kohata veetaimi. Rabivere Soo Rabivere soo ehk Hagudi soo ehk Rabivere raba on raba Raplamaal Kohila vallas ja alevis. Soo jääb Rabivere maastikukaitseala piiresse. Soo jääb alevist lääne poole. Raba on osa Rabivere maastikukaitsealast, välja arvatud loode-
tunnuseks. [5] 2) Maitse järgi akvaariumivee maitse võib olla: karge maitsetu, lääge, soolakas, hapukas, kibekas. Lääge maitse esineb tavaliselt kõrge bakterisisaldusega ning madala sooladesisaldusega aga ka süsihappegaasivaeste vete puhul. Väga pehme ja süsihappevaene vesi võib olla ka maitsetu. Soolakas maitse vihjab kõrgele sooladesisaldusele, hapukas kõrgele happesusele, kibekas sagedamini park- ja huumushapete sisaldusele (eelkõige NaCl), kuid ka kibedamaitselistele soolade (KCl, MgSO4) sisaldusele. Karge maitse on kõrge süsihappegaasisisalduse tunnus. [5] 3) Värvuse järgi värvuse määramiseks vaadeldakse päevavalguses 20 cm paksust veekihti, mis on asetatud valge fooni ette. Akvaariumivee puhul võivad esineda järgmised värvused: värvusetu, kollakas, pruunikas, hallikas, sinakas ja nende toonide vahe- ja üleminekutoonid. Kollakas värvus on tavaliselt mõõduka humiin- või
Põllumuldadel on kõige pindmiseks kihiks huumushorisont A, mis on seda tumedama värvusega, mida rohkem on seal huumust. Vahel on pindmiseks horisondiks ka turvas T, kus orgaanilist ainet on üle 50%. Alati on T1 (halvasti lagunenud), T2 või T3 (hästi lagunenud).Liigniiskete muldade pindmiseks kihiks on toorhuumuslik horisont ehk AT. Väljauhtehorisont ehk elluviaalne horisont on kas E (leethorisont, kiht, kus peenemad mineraalosakesed lagundatakse huumushapete mõjul ja need laguproduktid kantakse mullast minema. Selgelt välja kujunenud leethorisont on valkjashall). Leetumisastet tehaksegi selle järgi kindlaks, et mida heledam on kiht, seda suurem on leetumine. Mida tüsedam see on, seda intensiivsemalt protsess toimub. See horisont on omane Lõuna-Eesti muldadele. Ka Kesk-Eestis võib olla väljauhtehorisont ning seda nimetatakse lessiveerunud horisondiks EL. See on omane leetjatele muldadele
annaabi.ee 
