paisatud. Orhideede osad õis · Tüüpiline orhideeõis koosneb kolmest kroon- ja kolmest tupplehest. · Need on alati asetatud nii, et kesktelg jagab orhidee kaheks sümmeetriliseks pooleks. · Kõigist teistest taimedest eristav tunnus on veel sammas (columna), mis asub õie keskel üle kroonlehtede ning moodustub emakaga kokkukasvanud tolmukaist. · Keskmist kroonlehte, mis on teistest erinev, kutsutakse huuleks (labellum) , selle kuju varieerub erinevate orhideede lõikes suuresti. Kuuking Phalaenopsis hooldamine Ostmine · Ostes vaadata taime ja tema juurte üldist seisukorda. Pole soovitatav osta taime, mis potis vabalt loksub. · Samuti mitte osta pehmete lehtedega või õiepungadeta taime. Pungi peaks olema rohkem kui üks. · Sobivaim on kui õitseb 1/3 pungadest, siis peab taim vastu transpordile kõige paremini. · Taimi ei tohiks vedada liiga kuumas või külmas
sümmeetriliseks pooleks. See tähendab, et õis on bilateraalse sümmeetriaga ehk sügomorfne. Kuid botaanikuile ainuüksi sellest veel ei piisa, et identifitseerida see õis kui orhideeõis. Kõigist teistest õitest eristatav tunnus on sammas (columna), mis kõrgub õie keskelt üle kroonlehtede ning moodustab emakaga kokkukasvanud tolmukaist. (1) Keskmine kroonleht on erilise kujuga, teistest tugevast erinev. Seda nimetatakse huuleks (labellum) ja see varieerub erinevate orhideeliikide puhul suuresti nii kuju, värvi kui suuruse poolest. Kingorhideedel on huul täispuhutud kujuga, põisjas, mõnedel liikidel aga märkamatu, suisa silmatorkamatu, mõnedel juhtudel peaaegu sambaga kokku sulanud. Huulel on sageli kahvatumad või tumedamad, tugevama värviga servad ning tolmu- või nektarirada ehk nn giid. (1) Mesimahl nektar asub nektaariumides, kust seda otsima tulnud putukas saab endale külge
Sug. Orchidaceae - orhideelised ehk käpalised o rohtsed, tihti risoomide, mugulsibulate või tuberiididega (omapäraselt paisunud vartega ) Lehed: vahelduvad, rööp- või kaarroodsed Õied: epigüünsed (sigimiku asetus alumine), tavaliselt 180* võrra pööratud Õiekate: kolmetine, 3+3 lahklehise õiekattelehega, sügomorfne, välimine ring on sisemisest erinev, üks sisemine õiekatteleht on moondunud huuleks, mis on sageli mustriline ja basaalse nektaariumiga Tolmukad: 1, mis emakaga kokkukasvades moodustab samba Viljalehed: 3; Sigimik: sünkarpne Vili: kupar, paljude tolmpeente seemnetega o Sug. Orchidaceae u.20 000 liigiga on suuruselt teine sug. taimeriigis (sug. Asteraceae järel). o Perekonnad: Phalaenopsis, Cambria, Dendrobium, Cattleya ja Epidendrum Dactylorhiza maculata kuradi-sõrmkäpp
on tugev, roomav ja harunenud. Taimel esinevad ka maa-alused võsundid.—Seebilill) 64. Sgk. käpalised. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine). Rohtsed, risoomide, mugulsibulate, tuberiididega. Lehed vahelduvad, rööp- või kaarroodsed. Õied epigüünsed. Tavaliselt 180 kraadi alla pööratud. Õiekate kolmetine, 3+3 lahklehise õiekattelehega. Sügomorfne, välimine ring on sisemisest erinev. Üks sisemine õiekatte leht on muutunud huuleks, on sageli mustriline ja basaalse nektaariumiga. Õiekroon puudub. Tolmukaid 1. Viljalehti 3. Sigimik sünkarpne. Vili kupar, paljude tolmpeente seemnetega. N: Vanilje, kaunis kuldking, kärbesõis. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine) -idanemisest õitsemiseni võib aega kuluda kuni 15 aastat. Käpalised on väga kitsalt kohastunud putuktolmlejad taimed- kuigi neil nektarit ei ole
tulinelk (Risoom on tugev, roomav ja harunenud. Taimel esinevad ka maa-alused võsundid.--Seebilill) 41. Sgk. käpalised. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine). Rohtsed, risoomide, mugulsibulate, tuberiididega. Lehed vahelduvad, rööp- või kaarroodsed. Õied epigüünsed. Tavaliselt 180 kraadi alla pööratud. Õiekate kolmetine, 3+3 lahklehise õiekattelehega. Sügomorfne, välimine ring on sisemisest erinev. Üks sisemine õiekatte leht on muutunud huuleks, on sageli mustriline ja basaalse nektaariumiga. Õiekroon puudub. Tolmukaid 1. Viljalehti 3. Sigimik sünkarpne. Vili kupar, paljude tolmpeente seemnetega. N: Vanilje, kaunis kuldking, kärbesõis. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine) -idanemisest õitsemiseni võib aega kuluda kuni 15 aastat. Käpalised on väga kitsalt kohastunud putuktolmlejad taimed- kuigi neil nektarit ei ole. Nende viljaks on kupar,
Vili: ümarmunajas kupar. Käokann-perekond tulinelk (Risoom on tugev, roomav ja harunenud. Taimel esinevad ka maa-alused võsundid.--Seebilill) 41. See on netist! Sugukond käpalised (20000 liiki). Rohtsed, risoomide, mugulsibulate, tuberiididega. Lehed vahelduvad, rööp- või kaarroodsed. Õied epigüünsed. Tavaliselt 180 kraadi alla pööratud. Õiekate kolmetine, 3+3 lahklehise õiekattelehega. Sügomorfne, välimine ring on sisemisest erinev. Üks sisemine õiekatte leht on muutunud huuleks, on sageli mustriline ja basaalse nektaariumiga. Õiekroon puudub. Tolmukaid 1. Viljalehti 3. Sigimik sünkarpne. Vili kupar, paljude tolmpeente seemnetega. N: Vanilje, kaunis kuldking, kärbesõis. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine) -idanemisest õitsemiseni võib aega kuluda kuni 15 aastat. Käpalised on väga kitsalt kohastunud putuktolmlejad taimed- kuigi neil nektarit ei ole. Nende viljaks on kupar, mis sisaldab
annaabi.ee 
