ajaliselt üksteisele järgnevad. Lugude tegelik järjekord peaks olema järgmine: Petsorini päeviku osad Taman,vürstitar Mary,fatalist. Siis tulid Bela ja teos lõpeb pealkirjaga Maksim Maksimõts. 2.Too välja kolm Petsorinile iseloomulikku joont, tõesta iga omadust vähemalt kahe konkreetse näitega teosest. Kirjuta vastuse lõppu omapoolne järeldus toodud näidete põhjal, milline noormees oli sinu meelest Petsorin. 1.Teda võib pidada väga julgeks noormeheks,sest ta läks hutti, kus oli joodik oma noa ja püssiga ning tegi ta kahjutuks. 2.Petsorin Vahel istus toas, kus käis tuulehoog ning ta rääkis,et ta on külmetanud. Vihma ja külmaga oli ta päev otsa jahil, teised külmetavad aga temal ei ole sellest midagi 3.Petsorin oli suur naistemees, ta oskas väga hästi loba juttu ajada ning sellepärast meeldis ta naistele. Kuigi teoses räägiti ka,et ta oli väga halb noormees,siis mina seda ei usu,sest ta oli väga vähe
milline noormees oli sinu meelest Petsorin. 1.Petsorin oli veidi imelik noormees, sest vihma ja külmaga oli ta päev otsa jahil, teised külmetavad aga temal ei ole sellest midagi. Teinekord istus toas, kus käis tuulehoog ning ta rääkis,et ta on külmetanud. 2.Petsorin oli suur naistemees, ta oskas väga hästi loba juttu ajada ning sellepärast meeldis ta naistele. 3.Teda võib pidada väga julgeks noormeheks,sest ta läks hutti, kus oli joodik oma noa ja püssiga ning tegi ta kahjutuks. Arvan,et Petsorin oli vägagi tore ja julge noormees, sest iga mees, ei riskiks oma eluga ja läheks hutti kus on joodik koos noa ja püssiga. See, et ta oli suur naistemees ei ole midagi halba,sest ka tänapäeval leidub selliseid mehi,kes ajavad mesijuttu,et meeldida paljudele naistele.Kuigi teoses räägiti ka,et ta oli väga halb noormees,siis mina seda ei usu,sest ta oli väga vähe elukogemusi
1812.aastal lõpetas Tallinna Kreiskooli. Mart Lepiku ja Hans Treumanni uuringute järgi võis kutse omandada 1809. a Saksa teatri juurde asutatud teatrikoolis, mille olemasolu tõestab meile kuukiri Ruthenia sama aasta märtsist. Steinsberg kirjutas järgmised eestikeelsed näidenditekstid, lavastas need ja mängis ise peaosades: 1819 "Häbbi sellel, kes petta tahhab" 1821 "Krappi Kaie willetsus ehk: Kes paljo lobbiseb, peab paljo wastama" (J. Hutti järgi) 1824 2-vaatuseline" Permi Jago unne-näggo" (L. Holbergi "Mäeotsa Jeppe" ja A. von Kotzebue "Der Trunkenbold`i" järgi). Peale 1824.aastat läks Stinsberg Saksamaale ja tema hilisem elukäik on teadmata. PROFESSIONAALNE EESTI MUUSIKATEATRI TEKKIMINE Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. 24. juunil 1865. aastal asutas "Vanemuise Seltsi". "Vanemuise Selts" organiseeris Tartus esimese
Petsorini elu oli muutunud väga õnnetuks kuna ta oli kõik kätte saanud, mis ta oli oma elus tahtnud. Oli inimesi, kes lausa vihkasid Petsorinit. Grusnitski vihkas teda sellepärast, et ta napsas Mary tema käest ära. Grigori Aleksandrovits Petsorin töötas N... alluvana. Petsorin ei oska ujuda. Kui ta oli näitsikuga laevapeal ja ta tahtis Petsorinit uputada, tuli välja, et ta ei oska ujuda. Petsorinit võib pidada ka hulljulgeks, sest ta läks sinna hutti, kus oli joodik oma noa ja püssiga ning tegi ta kahjutuks. Petsorin oli Pärsiast tagasi tulles surma saanud. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Kõrvaltegelase valimine läks mul suhteliselt kaua. Otsustasin võtta kõrvaltegelaseks Maksim Maksimõtsi sellepärast tänu temale sai minategelane endale Petsorini päeviku."Meie aja kangelane" põhinebki sellel päevikul ja Maksim Maksimõtsi jutustusel. Maksim olevat viiekümne
ette suviti Pärnut külastav Tallinna näiteseltskond, kes hiljem(1826) on sama näidenit mänginud ka kodulinnas. Kõige varasemad andmed eestikeelsetest tatrietendustest Tallinnas pärinevad siiski 1819. ja 1821.aastast. Esimesel puhul oli kavas P.A.J.Steinsbergi "Häbbi sellel, kes petta tahhab", teine kord tema "Krappi Kaie willetsus ehk: Kes palljo lobbiseb, peab paljo wastama"; viimati mainitud lavatükk on eesti keelde kohandatud austria kirjaniku Johan Hutti näidendi järgi. Eesti näitemängu entusiast Peter Andreas Christoph Johann Steinsberg sündis 1795.aasatl Tallinna-lähedase Lehmja mõisa koka pojana, õppis Tallinnas saksa ja vene kreiskoolis (1809-1812) ja töötas aastail 1817-1824 Tallinna saksa teatri näitlejana, mispeale lahkus oma kodulinnast. Tema elu esapidise käigu kohta on teated ebamäärased; mõningatel andmetel olevat ta tegelenud Saksamaal kaubanduse alal
sügootsete isendite ristamisel saadi 83 varssa, kellest 17 olid albiinod (DD), 45 palomiinod (Dd) ja 21 helekõrvid (dd). Teoreetiliselt oodati 20,75 albiinot, 41,50 palomiinot ja 20,75 helekõrbi (lahknemissuhte 1:2:1). Ülesanne. Näita 2 testi abil kas tegelik fenotüübiline lahknemine erines oluliselt teoreetilisest lahknemisest. 2-testi kasutamisel koostatakse vastav tabel. Tabel. 2-testi tabel faktilise ja teoreetilise lahknemissuhte kokkulangevuse kontrollimisel (F. B. Hutti, 1969 järgi) Fenotüüp Faktiliselt Teoreetiliselt Hälve (f-t) Hälbe ruut (f-t)2 (f-t)2 saadi (f) oodati (t) t Albiino (DD) 17 20,75 -3,75 14,0625 0,678 Palomiino (Dd) 45 41,50 3,50 12,2500 0,209
annaabi.ee 
