Soome tunnustas Eestit 7. juulil 1920, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia tegid sama 26. jaanuaril 1921 ning Ameerika Ühendriigid 28. juulil 1922. Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks 22. septembril 1921. 1920. aastal vastu võetud põhiseaduse kohaselt oli Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. 100-liikmeline ühekojaline parlament valiti kolmeks aastaks. Riigipead Eestil ei olnud. Valitsusjuht – riigivanem (peaminister) – täitis vajaduse korral riigipea esindusko- hustusi. 1922. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid eestlased 87,6% Eesti elanikkon- nast, 1934. aasta rahvaloenduse alusel oli eestlaste osakaal 88,1%. Suurimateks vähemusrah- vusteks olid venelased, sakslased, rootslased, lätlased, juudid ja poolakad. 1925. aastal võttis parlament vastu vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduse. Kuni 1941. aastani said ve- nelased, sakslased, juudid ja rootslased omandada keskhariduse oma keeles. Kommunistlik partei oli keelatud
tõlgendamisel tekib probleem, peavad siseriiklikud kohtud paluma Euroopa Kohtust eelotsust. EL õiguse põhimõtted on vahetu kohaldatavus, otsene õiguslik mõju, esmasus ehk ülimuslikkus. Euroopa õigusel on tõlgendamise ja protsessuaalne mõju siseriiklikus kohtus. Ei menetlus- ega kohtumenetlusnormid ei tohi takistada EL õiguse rakendamist. EL õigus jaguneb kahte suurde rühma: -Esmane e primaarne õigus Neil on otsene mõju. Sealt võib tuletada üksikisiku õigusi ja ko- hustusi. Nt tööjõu ja kapitali vaba liikumine, tollikohustused. - Asutamislepingud ja lisaprotokollid 23 o EÜ asutamisleping (1957.a) o EURATOM-i asutamisleping (1957) o EL e Maastrichti leping (1992) -Teisene e sekundaarne õigus. Õiguslikud ettekirjutused, mida annavad EL organid asuta- mislepingute alusel
probleem, peavad siseriiklikud kohtud paluma Euroopa Kohtust eelotsust. EL õiguse põhimõtted on vahetu kohaldatavus, otsene õiguslik mõju, esmasus ehk ülimuslikkus. Euroopa õigusel on tõlgendamise ja protsessuaalne mõju siseriiklikus kohtus. Ei menetlus- ega kohtumenetlusnormid ei tohi takistada EL õiguse rakendamist. EL õigus jaguneb kahte suurde rühma: -Esmane e primaarne õigus Neil on otsene mõju. Sealt võib tuletada üksikisiku õigusi ja ko- hustusi. Nt tööjõu ja kapitali vaba liikumine, tollikohustused. Asutamislepingud ja lisaprotokollid EÜ asutamisleping (1957.a) EURATOM-i asutamisleping (1957) EL e Maastrichti leping (1992) -Teisene e sekundaarne õigus. Õiguslikud ettekirjutused, mida annavad EL organid asuta- mislepingute alusel Määrused - üldkehtivad, tervikuna siduvad kõikides liikmesriikides, otsekohaldatavad. Tõlgendamisõigus kuulub Euroopa Kohtule
tõlgendamisel tekib probleem, peavad siseriiklikud kohtud paluma Euroopa Kohtust eelotsust. EL õiguse põhimõtted on vahetu kohaldatavus, otsene õiguslik mõju, esmasus ehk ülimuslikkus. Euroopa õigusel on tõlgendamise ja protsessuaalne mõju siseriiklikus kohtus. Ei menetlus- ega kohtumenetlusnormid ei tohi takistada EL õiguse rakendamist. EL õigus jaguneb kahte suurde rühma: -Esmane e primaarne õigus Neil on otsene mõju. Sealt võib tuletada üksikisiku õigusi ja ko- hustusi. Nt tööjõu ja kapitali vaba liikumine, tollikohustused. - Asutamislepingud ja lisaprotokollid o EÜ asutamisleping (1957.a) 28 o EURATOM-i asutamisleping (1957) o EL e Maastrichti leping (1992) -Teisene e sekundaarne õigus. Õiguslikud ettekirjutused, mida annavad EL organid asuta- mislepingute alusel
peatükki, mis reguleerib kohustuse rikkumist ja õiguskaitsevahendite kasutamist kohustuse rikkumise korral. Kui tööandja vastutusele kohaldatakse täies ulatuses VÕS-st tulenevat, siis TLS näeb ette töötaja vastutuse piirangud. 2. Kohustuse rikkumiseks on töösuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mitteko- hane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Näiteks rikub töötaja tööko- hustusi tööandja korralduste eiramisel või töö tegemata jätmisel, samas kui tööandja kohus- tuse rikkumiseks on näiteks töötasu maksmata jätmine. Kõrvaldamaks kohustuse rikkumise negatiivseid tagajärgi või takistamaks nende saabumist, on töösuhte poolel võimalik teise poole suhtes kasutada VÕS § 101 lõikes 1 toodud õiguskaitsevahendeid. VÕS näeb ette kuus õiguskaitsevahendit: kohustuse täitmise nõue, oma võlgnetava
annaabi.ee 
