ütleb ja kõikvõimsa Jumala vastu mässu tõstab. Autor on teinud kogu maailma kurjusest ja ebaõiglusest oma südameasja, võttes kõike seda isikliku solvamisena, millega ta ei või ega tahagi leppida. Tema luuletus ,,Puri" ühendab kaks põhimotiivi- priiuse ja vangipõlve, mässumeele ning sunnitud rahu. Ta kasutab palju irooniat. Looming aastatel 1835-1837 oli varasemaga võrreldes läbi teinud suured muutused. Olid ka muutused elus: luuletaja suunati ihukaitseväe husaaripolku, mis oli üks privileegitumaid väeüksuski. Lermontovist sai ülbe ohvitser, husaar ning naistevallutaja. Kirjandus oli ta võtnud enda võimusesse. Autor armastas teatrit ja draamaga ,,Maskeraad" näitas ta, et ta oli saavutanud oma ande täisküpsuse. Draama aluseks on romantiline süzee deemonist. Draama keelati tsensuuri tõttu. Oma loomingusse suhtus autor ise väga rangelt. 1830-ndate aastate keskpaiku oli ta juba ligi 300 luuletuse, mitme poeemi ja draama autor
Jaan Kross ,,Keisri hull" IMKATS IMKATS-skeem: I(teosega seotud inimesed): Timotheus Von Bock Keisri hull, tõtträäkiv aadlik. Teose vapper revolutsiooniliste ideede kandja, kes jääb oma põhimõtetele niivõrd kindlaks, et ei tagane neist isegi pärast Schlüsselburgi kindlusvanglasse sattumist. 1805. aastal alustab Aleksandri sõjaväes karjääri. 1809. aastal viiakse ta üle ihukaitseväe husaaripolku. Sõjalise vapruse eest teenib ta kuldmõõga pealdisega ,,Vapruse eest". 1812. aastal algab Isamaasõda. Napoleon tungib jõuliselt Venemaale, vallutab Moskva, ent on sunnitud peagi taanduma. Aleksander I otsustab jätkata sõda Napoleoni vastu. Timotheus von Bock teeb kaasa kogu Vene armee teekonna kuni Pariisini, osaledes nii 60 lahingus. Sõja lõpuks saab von Bockist polkovnik (kolonel). 1816 Aleksander I sisepoliitika muutub järjest ähmasemaks, mistõttu läheb von Bock erru.
lahti ütleb ja kõikvõimsa Jumala vastu mässu tõstab. Autor on teinud kogu maailma kurjusest ja ebaõiglusest oma südameasja, võttes kõike seda isikliku solvamisena, millega ta ei või ega tahagi leppida. Tema luuletus ,,Puri" ühendab kaks põhimotiivi- priiuse ja vangipõlve, mässumeele ning sunnitud rahu. Ta kasutab palju irooniat. Looming aastatel 1835-1837 oli varasemaga võrreldes läbi teinud suured muutused. Olid ka muutused elus: luuletaja suunati ihukaitseväe husaaripolku, mis oli üks privileegitumaid väeüksuski. Lermontovist sai ülbe ohvitser, husaar ning naistevallutaja. Kirjandus oli ta võtnud enda võimusesse. Autor armastas teatrit ja draamaga ,,Maskeraad" näitas ta, et ta oli saavutanud oma ande täisküpsuse. Draama aluseks on romantiline süzee deemonist. Draama keelati tsensuuri tõttu. Oma loomingusse suhtus autor ise väga rangelt. 1830-ndate aastate keskpaiku oli ta juba ligi 300 luuletuse, mitme poeemi ja draama autor
Pigemini on lugu ümberpöördult. ... See on ilmne. Lermontov oli oma hingelaadilt vene Byron -või, et olla täpsem, tsiteerigu ta omad sõnad enda ja Byroni kohta: "Ei,. ma ei ole Byron, ma olen teine, veel tundamatu väljavalitu, maailma poolt tagaaetav võõras nagu temagi, kuid vene hingega. " 3 Peterbur Kaukaasia Peterbur Lermontov astus kaardiväe husaaripolku. Ohvitseri auastme saamiseks pidi tal olema sellele vastav haridus ja ta arvati sõjakooli. Seal õppis Lermontov kaks aastat (1832-1834), mis oli tema elu raskemaid perioode. Nikolai l ei olnud unustanud kaardiväe aktiivset osalust 1825. aasta detsembri ülestõusus ja hoolitses selle eest, et vabameelsuse vaim sealt välja roogitaks. Paraadid ja riviharjutused pidid ohvitsere kahjulikust mõtlemisharjumusest võõrutama. Seega oli luulega tegelda kardetav see äratas kahtlust
Lermantovi kujutelmade lemmikkangelasteks on deemon ja langenud ingel, kes tõstab mässu jumala vastu. Tema varase luule kangelane on kahepalgeline: hing püüdleb trotsiva vabaduse poole, elu aga hoiab orjaahelais. Varase loomingu tuntuim luuletus on ,,Puri", mis räägib priiusest ja vangipõlvest, mässumeelest ja sunnitud rahust. Kirjutas alguses ka romantilisi poeeme ning näidendeid. Loomingus toimusid muutused aastatel 1835-1837. Ta lõpetas siis kaardivekooli ja läks husaaripolku, kus ta muutus ülbeks ohvitseriks, samas hakkas luules romantismi täiendama terane tähelepanelikkus ümbritseva elu vastu. Kirjutas draama ,,Maskeraad", mille süzee põhikäigus on seotud romantilise deemoni müüdiga. Üks peategelastest Arbenin on tulvil elutahet, teine, vürst Zvzedits, on muretu kõrgseltskonda kuuluv noormees. Arbenin on olnud halastamatu kaardimängur, aga ta armus ja abiellus ning muutus heatahtlikuks. Ta aitas Zvzeditsil varanduse tagasi võita,
Varakult ilmnesid tal kunsti ja luuleanne. 1828 septembris võeti ta vastu Moskva ülikooli aadlipansoni neljandasse klassi, kust detsembris üleminekueksamitega võeti viiendasse. Hakkas luuletama. 1830 astus ülikooli filosoofia ja poliitiliste teaduste osakonda. Septembris ilmus ühes ajakirjas tema esimene luuletus "Kevad". Tänu ühest üliõpilasrahutusest osavõtmisele pidi ta 1832 ülikoolist lahkuma ja ta kolis koos vanaemaga Peterburi. Seal astus ta kaardiväe husaaripolku, Kaardiväe alamlipnike ja ratsaväejunkrute kooli, kus õppis 2 aastat. Sai ohvitseriks ning suunati ihukaitseväe husaarpolku. 1837 sõitis ta Peterburist välja kuhugile Kaukaasiasse sõtta, aga tänu vanaemale kutsuti ta tagasi ja määrati vanale ametikohale. 1838 28 veebruar viibis ta ballil, kus tekkis tüli prantslase Barante'iga. Kaks päeva hiljem leidis aset duell, mis lõppes ohvriteta, kuid siiski
annaabi.ee 
