tundis Jane suurt ebaõiglust enda suhtes ja kurbust, et seda ei nähta. Oma südames igatses ta nii väga olla armastatud. Tema ainus armas kaaslane oli odav puust nukk, mille ta igal õhtul enne uinumist enda öösärgi sabasse keeras, et tollel hea oleks. Ainus inimene, kes Janest natukene selles majas hoolis oli hoidja Bessi, Bessi oli Jane meelest mitmekülgselt andekas, oli töökas, oskas kenasti laulda jalugusid jutustada, aga samas oli Bessi tujukas ja Jane sai tihti tema käest hurjutada. Sellel eelpool nimetatud päeval oli Jane tõmbunud hommikusöögitoa aknaorva ja luges seal üht selle maja raamatut, kui John teda jälle otsis (ilmselge kavatsusega Janet kiusata). Jane oli sellega peaaegu harjunud, et John kiusas teda koolist kodus olles 1-2 korda päevas. Seekord jäi Johnile ette, et Jane oli võtnud nende raamatu, ta käskis Janel seista akendest ja peeglitest kaugemale ja saatis selle suure paksu raamatu Jane poole teele, Jane ei jõudnud kõrvale hüppata, sai
Kogu tema elu võib olla täis paralüseerivat kannatust tundest, et ta pole mitte midagi väärt; ta võib-olla ei jõua kunagi arusaamisele ega oska seletada, miks see nii on. On traagiline, et inimesed, kes on seatud hoolitsema laste eest, võivad emotsionaalselt lapsi muserdada, ise parimaid eesmärke silmas pidades. Tahtes lastelt häid tulemusi koolis, spordis või ühiskonnas, võivad nad neid tagant kihutada ja hurjutada, et sundida lapsi rohkem pingutama. Laste eest hoolt kandjad võivad ka emotsionaalselt lapsi väärastada, kui nad hoiavad tagasi soojust ja armastust, mida iga laps nii väga vajab. Katsed näitavad, et väikelapsed arenevad jõudsasti kui neid hoida, kaisutada ja nendega rääkida. Lapsed, kes on jäetud üksi ja ilma armastusest, muutuvad tavaliselt sissepoole suunatuiks ja endassetõmbunuiks. Selline lapse emotsioonide väärastamine varajases eas
Vaevalt jõuab laps kiinduda, kui tuleb uus inimene, kellega on vaja harjuda. 2. 1 3 eluaasta. Sel perioodil on intensiivne kõne ja liikumise areng ning olulisemaks kasvatusülesandeks ISESEISVUSE kujundamine. Õpetaja- kasvataja ülesandeks on kinnitada lapse iseseisvuspüüdeid, mida laps väljendab tahtmises kõike ISE proovida, teha ja katsetada. Täiskasvanu jälgib ja suunab last, et tema püüdlused oleksid ohutud lapsele kuid ei tohiks kogu aeg keelata ja hurjutada sõnadega "sa ei tohi!, see on ohtlik!, sa ei oska" jne. Kui last sedasi pidevalt keelata ja ka karistada tema "eksimuste" eest, võib lapsel kujuneda KARISTUSVALMIDUS, mille puhul on lapsel arusaam, et ükskõik, mida ta ka teeks, karistada saab ta niikuinii. Pideva kartliku keelamise korral muutub laps kahtlevaks, ebakindlaks, tal on pidev häbitunne, mis võib isiksust jääda saatma kogu eluks. 3. 3 6 eluaasta. Laps on omandanud elementaarsed toimetulekuoskused ja püüab neid ise
sest talle ei meeldinud, et ta poeg Villuga läbi käis. Samuti oli Villu armunud Maisse. Krõõdale aga meeldis see, et alati kui Villu tuli tõi ta marjaviina, mis oli väga maitsev. Krõõda nägu muutus veidike leebemaks, aga siis ütles ta Villule, et sa õpetad Priidut aina joodikuks, et sa ei tunne enam viina ja vee vahetki. Sellepeale läks Villu väga marru ja tahtis tühja vee maha visata. Kuna Villu oli väga suur ja mehine, siis ei tahtnud Krõõt temaga väga hurjutada. Nii nad seal jõid viina, sõid saia ja mett. Nüüd sai Krõõt jälle pahaseks, et Villu Priidule sakstekeelt ei õpeta vaid maakeeles räägib, et sellest oleks tal mingitki kasu. Krõõt ja Villu läksid tülli ja Villu marssis uksest välja ja ei tõstnud lähimal ajal sinna jalga. Mai käis Villut salaja sepikojas vaatamas. Ükspäev kui Priidu mööda metsi ja külasid luusis juhtus ta olema Jõemäe külas, kus mehed parajast koosolekut pidasid
abituse tunne. Tingitud on see sellest, et aju mandeltuum reageerib vahetult hirmutava signaali peale ja täidab närvikanalid neurokemikaalidega enne kui ajukoores toimuv mõtlemine järele jõuab. Sellise reaktsiooni käivitavad just varasemalt kogetud valulised kogemused. Avaldub see näiteks nii, et kui laps on õppinud oma ema kartma, siis ehmub ta igakord kui ema või keegi ema meenutav inimene teda eksimuse eest karmide sõnadega ja ebasõbralikult hurjutab. Vanematelt kogu aeg hurjutada saamine tekitab lapses alatine häda oma vanematele meele järele olla ja tunneb, end kõlbmatuna, mis omakorda tekitab hirmu hülgamise ees. Hiljem täiskasvanueas see teda igas kohas nii töökohal, sõprussuhete loomisel kui ka pereelus seal kus vea tegemine võimalik on ning see sunnib neid ebamääraselt alandama. Lapsepõlves kogetud armastuse puudumine või ebapiisavus on alati üheks kodukahjustuse tundemärgiks. Emotsioonid on alati kiiremad kui mõistus, mille
doktor ja zannid. Kõik maskid rääkisid eri dialekti. Igas maakonnas oli oma dialekt. Pantalone: nime pärimise kohta ei osata midagi arvata. Signor Magnifico. Tavaliselt ihnuskaupmees, alati torisev ja kergesti armuv. Mõnikord oli ta ka nõuandja rollis, kui stsenaariumis kuningad, siis oli ta ministrirollis. Oli soliidne ja tähtis, tema teod ei vastanud sellele. Tihti käitus mõtlematult nagu poisike, eriti armuasjades. Pidevalt hurjutada, kamandada, keelata, kiidelda jne tema rolli sisu. Tema tähtsus ja ülespuhutus on gi see, mis ta koomiliseks teeb. Alati poja rivaal, aga jääb pojale alati alla. Kandis erepunast liibuvat jakki ja sama värvi pükse. Püksid võisid olla pikad, kui lühikesed, siis sukad olid sama värvi kui püksid. Peal kandis laia hõlsti laiade varrukatega, jalas pehmeid susse, peas ilma äärteta müts (mitte kübar). Kandis alati maski naljakas pikk kongus nina,
annaabi.ee 
