Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana.Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena ülikoolis. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa suri tema ülikooliõpingute ajal, pidi ta need kiiresti lõpetama ning asuma pere ülalpidamiseks soodsat teenistuskohta otsima. Hupelile pakuti koduõpetaja tööd nii Sileesias kui ka Liivimaal. Kuna parajasti käis Seitsmeaastane sõda, valis ta viimase. Hupel saabus 1757. aasta sügisel Riiga, plaanides Liivimaal töötada vaid paar aastat. Tegelikkuses kodunes ta aga ruttu, jäädes sinna kogu oma ülejäänud eluks.Tõenäoliselt juba 1758. aastal sai Hupel endale töökoha Äksil, paar aastat hiljem nimetati ta seal pastoriks. 1764. aastal õnnestus tal aga saada tunduvalt
veebruaril 1737 Buttelstedtis Saksi- Weimari hertsogiriigi vaimuliku perekonnas. Isa, kes andis poisile esimest algõpetust, saatis poisi 1748. aastal õppima Weimari gümnaasiumi Riias. Lisaks piiblikeeltele õppis Hupel Jenas veel itaalia, inglise ja eelkõige prantsuse keelt. Noore teoloogiakandidaadina õnnestus Hupelil leida koduõpetajakoht Põhja-Liivimaal. Sisserännanud teoloogidele oli koduõpetaja amet reeglina ainult vaheastmeks teel korraliku sissetulekuga vaimuliku- kohale. Hupelile ei kujunenud see ooteaeg pikaks, sest juba 14. veebruaril 1760 õnnistati ta Äksis pastoriametisse. Sama aasta 17. märtsil abiellus Hupel pastori lese Christine Elisabeth Dehniga. abielust sündis 11. veebruaril 1761 poeg, paraku suri naine sünnituse tagajärjel kahe kuu pärast. Aasta hiljem suri ka poeg. Oktoobris 1763 kutsuti Hupel Põltsamaa pastori kohale, kuhu ta 14. märtsil 1764 ametisse pühitseti. Põltsamaal abiellus Hupel uuesti Barbara Christine von Spandekau'ga
Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana. Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena ülikoolis. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa suri tema ülikooliõpingute ajal, pidi ta need kiiresti lõpetama ning asuma pere ülalpidamiseks soodsat teenistuskohta otsima. Hupelile pakuti koduõpetaja tööd nii Sileesias kui ka Liivimaal. Kuna parajasti käis Seitsmeaastane sõda, valis ta viimase. Hupel saabus 1757. aasta sügisel Riiga, plaanides Liivimaal töötada vaid paar aastat. Tegelikkuses kodunes ta aga ruttu, jäädes sinna kogu oma ülejäänud eluks. Hupel sai endale töökoha Äksil, paar aastat hiljem nimetati ta seal pastoriks. 1764. aastal õnnestus tal aga saada tunduvalt prestiizsema Põltsamaa kihelkonna pastoriks.
Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana. Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena ülikoolis. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa suri tema ülikooliõpingute ajal, pidi ta need kiiresti lõpetama ning asuma pere ülalpidamiseks soodsat teenistuskohta otsima. Hupelile pakuti koduõpetaja tööd nii Sileesias kui ka Liivimaal. Kuna parajasti käis Seitsmeaastane sõda, valis ta viimase. Hupel saabus 1757. aasta sügisel Riiga, plaanides Liivimaal töötada vaid paar aastat. Tegelikkuses kodunes ta aga ruttu, jäädes sinna kogu oma ülejäänud eluks. Tõenäoliselt juba 1758. aastal sai Hupel endale töökoha Äksil, paar aastat hiljem nimetati ta seal pastoriks. 1764. aastal õnnestus tal aga saada tunduvalt prestiizsema Põltsamaa
loetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. Hupeli majanduslik olukord ja sissetulekud Põltsamaal Nii mõisnikud kui ka talupojad pidid pastorile tasuma teraviljas. Kui Eestimaal said pastorid andameid otse talupoegadelt, siis Liivimaal saadi aga mõisnike vahendusel. Linnapastorid said aga rahalise tasu mitmesuguste kiriklike ametitalitluste eest. Samuti tuli taluperemeestel kord aastas andamina tasuda ühe kana ja ühe naela lina. Hupelile pakuti Tallinna toomkiriku ülempastori kohta s.t Eestimaa luterliku kiriku hierarhia kõige kõrgemat ametit, pakkumisi tuli ka Riiast ja Peterburist, kuid Hupel ütles neile kõigile ära. Kiriklikud ametikohustused Pastoril tuli läbi viia jumalateenistus, ristimine, laulatamine, matused, armulaud ja katehhees. Eriti raskeks tegi asjaolu, et jutlus tuli ette valmistada eesti keeles. Eestikeelse jutluse järel tuli pidada ka saksakeelne jutlus
annaabi.ee 
